Kindlasti on mitmed loomasõbrad mõelnud, kuidas saaks ise midagi Eesti tööstusfarmides kannatavate sigade heaks ära teha. Eesti tööstusfarmides ehk intensiivsetes, masstootmisele suunatud farmides, kus on koos mitmeid tuhandeid sigu, on nende loomade olukord tõesti trööstitu ning kurvaks tegev. Põrsaste elu algab mitmete valulike protseduuridega, milleks üks on sabade tuimestuseta maha lõikamine. Masstootmises loeb kõige enam produktiivsus ehk toodetud loomade mass tonnides ning sigade heaolu tagamiseni kahjuks ei jõuta.

Kuidas saame sigu aidata? Esimene samm

Esimene üks olulisemaid viise sigu aidata, on vähendada intensiivse seatööstuse toetamist. Seda saame kõige otsesemalt teha kui vähendame suurtööstusest pärinevate lihatoodete tarbimist. Lihtsaim viis selleks on jätta sellised tooted ostukorvist välja. Tarbijaeelistustel on seatööstusele suur mõju ning saame kõik koos oma rahakotiga hääletades öelda, et meie ei toeta sellist julma tootmisviisi, mis loomadele piinasid põhjustab. Me hoolime loomadest, meile läheb loomade heaolu korda ning sealihatooted, mille tootmine tähendab sigadele kannatusi täis elu, ei sobi meile.

Selle sammu juures lähtume Tervise Arengu Instituudi soovitustest süüa maksimaalselt 500 grammi liha nädalas, mis teeb kokku kuni 24 kg aastas. Võrdluseks: praegu süüakse Eestis aastas keskmiselt 80 kg liha elaniku kohta. Tervise Arengu Instituut tugineb teaduspõhistele toitumissoovitustele ning nende eesmärgiks on tagada parem rahvatervis. Soovitusliku maksimaalse lihakoguse ja tegeliku tarbimise vahe on aga praegu rohkem kui kolmekordne. Seega on lihakoguse vähendamine ka meie enda tervise seisukohast vajalik.

Normaalse toitumise eestkõneleja ning Tartu Ülikooli meditsiinilise biokeemia professor meditsiinidoktor Mihkel Zilmeri soovitatud lihakogus on aga veelgi väiksem. Professor Zilmer soovitab lihatooteid süüa kaks-kolm korda nädalas, maksimaalselt 50-125 grammi korraga. Aasta peale kokku teeb selline kogus 7-18 kg liha inimese kohta. Keskmine lihatarbimine ületab selle soovitatud lihakoguse juba isegi kümnekordselt. Kindlasti ei tee paha normaalse söömise huvides lihakogust toidulaual kümme korda vähendada, nii et tarbiksime kvaliteetset liha vaid kahel päeval nädalas.

Sel sammul on suur mõju: nii saame mitmekordselt vähendada ka intensiivset lihatööstust, mis tähendab mitukümmet tuhandet väiksemat sigade ja teiste põllumajanduses kasvatatavate loomade arvu. Uusi loomi lihtsalt ei paljundata enam nii palju intensiivsetesse farmidesse juurde.

Vähendame, aga mida siis süüa? Teine samm

Võib tulla üllatusena, aga paljud inimesed, kes on mitmekordselt lihatarbimist vähendanud, on öelnud, et lihatoodete asendamine maitsvate taimsete toitudega on nende toidulauda põnevalt rikastanud. Samuti on mitmed inimesed positiivse noodina välja toonud, et taimsete toodete eelistamine on soodsam kui lihatoodete ostmine.

Soovitame proovida lihtsaid ning põnevaid taimseid toite, mille valmistamine on kiire ja tulemus maitsev. Alati on lihtsam uuega algust teha teistega koos – seega soovitame kaasa lüüa Taimetoidu Väljakutses: https://taimneteisipaev.ee/valjakutse. Sel viisil saab maitsvad ning käepärased retseptid otse oma meiliboksi. Väga mugav lahendus kõigile, kel ehk ei ole aega nädalamenüüd ise kokku panna, aga kelle jaoks väljakutse on põnev ja mugav lahendus.

Liha päritolu on oluline

Pärast lihakoguse kümnekordset vähendamist peame hoolikalt läbi mõtlema tarbitava liha päritolu. Allesjäänud lihakoguse päritolu peaks olema kõrge loomade heaoluga väikefarmidest – need on need päris maaelu viljelevad talud, kus loomade heaolu taluperele ka päriselt korda läheb. Just sellistes väiketaludes on võimalik sigu kõrges heaolus kasvatada. See tähendab, et siga saab loomuomaselt põhus tuhnida, tal on piisavalt ruumi ja tegevust. Väiketalust pärit sea elus on olnud põnevust, rõõmu ja tegevust – see on nagu öö ja päev võrreldes intensiivses farmis kannatava seaga.

Suurepärase ülevaate ning näpunäited, kus kohast osta Eesti kohalike väiketalunike lihatoodangut leiab siit praktilisest juhendist: https://nahtamatudloomad.ee/praktiline-juhend-millist-liha-valida-kui-toostusfarme-ei-soovi-toetada

Ütleme koos, et sigade halbades tingimustes pidamine ei ole okei: kolmas samm

Kolmanda sammuna saame sigu aidata, kui astume nende kaitseks välja. Nähtamatud Loomad on algatanud kampaania sigade heaolu suurendamiseks Eesti farmides. Sellega toome avalikkuse ette ühe julma praktika, milleks on vastsündinud põrsaste sabade lõikamine. Seda tehakse sellepärast, et tööstusfarmides hoitakse sigu nii stressirikastes tingimustes, et nad hammustavad muidu üksteise sabu. Sabade rutiinne lõikamine on küll Euroopa Liidu direktiivi ja Eesti sigade pidamise määrusega keelatud, kuid ometi lõigatakse Eestis peaaegu kõigil sigadel sabad ära. 

Oma toetust selle julmuse lõpetamiseks saad näidata, allkirjastades petitsiooni lõpetamaks sigade sabade lõikamine Eestis: https://sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee/. Petitsioonile on lühikese ajaga kogunenud juba üle 5000 allkirja, mis näitab, et meile läheb sigade heaolu väga korda ning oleme valmis nõrgemate kaitseks ka välja astuma.

Lisaks petitsiooni allkirjastamisele, saad sigu aidata hakates loomade kangelaseks ja liitudes meie püsiannetajate kogukonnaga: https://nahtamatudloomad.ee/toeta. Ainult loomasõprade toel saab Nähtamatute Loomade tiim tuua farmiloomade heaolu teemad veelgi suuremalt ühiskondliku arutelu alla. Selleks on vajalikud reklaamkampaaniad nii teles, raadios kui ka välireklaamidena linnatänavatel. Nendega juhime tähelepanu farmiloomade heaolule ja toome muidu nähtamatuteks jäävad loomad inimeste teadvusesse.

Kuigi intensiivse loomatööstuse telgitagustega tutvumine on tõesti kurb ja isegi kurnav, on tulevikuväljavaated siiski helged ning kindlasti saame kõik koos aidata kaasa sigade ja teiste põllumajanduses kasutavate loomade heaolu tõstmisele ning elamisväärse elu tagamisele. Pea siis meeles:  vähenda tarbitavat lihakogust proovides maitsvaid taimetoite ja kui siiski tarbid liha, siis jälgi selle päritolu ning aita Nähtamatutel Loomadel saavutada veel suuremat kõlapinda farmiloomade kaitseks.