Liigse lihatarbimise tõttu kannatavad inimeste tervis, loomad ja keskkond

Lihatoodete tarbimine on valdkond, mis saab viimasel ajal üha enam tähelepanu nii tööstusliku lihatootmise suure jalajälje kui loomade heaolu küsimuste valguses. Paljud tarbijad ei pruugi olla kursis, et riiklike toitumissoovituste kohaselt ei ole päevas soovitatav tarbida üle 100 g liha. See on umbes 1-2 tikutopsi suurune kogus. Ometi sööb Eesti inimene keskmiselt ca 80 kg liha aastas, mis on 3-4 korda enam kui riiklik toitumissoovitus ette näeb. Kuna see on keskmine kogus, kus on arvestatud ka inimestega, kes tegelikult nii palju liha ei tarbi, siis on ühe tavalise eestlase tarbitav lihakogus veelgi suurem. Tervise Arengu Instituudi rahvatervise uuringud näitavad, et tasakaalustamata toitumise tagajärjel kannatab tarbija tervis, nt kõrge kolesteroolinäitajate, ülekaalulisuse ja veresoonte lupjumise osas. Vähem oluline ei ole arvesse võtta ka loomade kannatusi, mis suurema loomade arvuga intensiivtööstusega kaasas käivad. Lisaks tekivad veel keskkonnaprobleemid nagu reostus, kasvuhoonegaasid ja ebaefektiivne maakasutus. 

Liha päritolu on oluline

Oluline on mõelda, kust pärineks ka see väike kogus lihatooteid, et loomade elutingimused ja tootmise keskkonnamõju oleksid paremad. Hea uudis on see, et tööstusfarmide toodangule on olemas alternatiiv. Enamus väiketalunikke võimaldab oma loomadele elamisväärsed tingimused. Nende lihatooted on küll kallimad, kuid ka palju kvaliteetsemad. Kuna loomade tervis on hoitud, siis ei anta neile hulgaliselt antibiootikume, mille jäägid lõpetaksid meie toidulaual. 

Meilt on palju küsitud, mida teha, kui suurtööstuse lihatoodangut tarbida ei soovi, kuid täielikult lihast loobuda samuti ei taha. Selleks koostasimegi alljärgneva ülevaate väiketootjatest ja edasimüüjatest, kellelt saab osta kõrgema heaoluga loomade liha. Kindlasti pole me välja toonud kõiki loomadest hoolivaid tootjaid. Seega tasub oma elupiirkonnas ringi vaadata ja leida seal enda nõudmistele vastavad tooted. Lihatarbimist vähendades on hea mõte ka mitte teha järeleandmisi loomade heaolu suhtes. Lihtne on eelistada ökopoodides olevaid loomseid tooteid, kuid õnneks on ka ketikaupluste lettidel suurenemas kõrgema heaoluga lihatoodete osakaal. 

Kõige kindlam, et loomadele on tagatud parimad elutingimused, saab olla mahemärgistusega toodete puhul. Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses ei ole eesmärgiks võimalikult intensiivne tootmine loomade heaolu arvelt. Mahekasvatuslikele loomadele on tagatud võimalus loomuomaselt käituda ja käia õues. Neile ei anta kasvu soodustavaid hormoonaineid ega antibiootikume haiguste ennetamiseks ning nad toituvad samas talus kasvatatud mahesöödast.

Rohumaaveise liha müüvad kõik kauplusteketid

Põllumajandusloomadest kõige paremini elavad Eestis lihaveised ja lambad. Enam kui pooled neist veedavad oma elu mahetaludes, kus nad saavad vabalt karjamaadel liikuda ja mitmekesist taimestikku mäletseda. Paljudes toidukauplustes üle Eesti leiab Liivimaa lihaveise kaubamärgi all müüdavat maheveise liha.  Ökosertifikaadita, kuid suveperioodil vabapidamisel elavate veiste liha toodab näiteks Karni Lihatööstus Eesti Rohumaaveise kaubamärgi nime all. Nende minutipihvid, antrekoodid ja romsteegid on saadaval Rimi ja Selveri toidupoodides. Laiema valiku maheliha leiab suurematest ökopoodidest.

Teiste mahe- ja väiketootjate toodang tavapoodides veel alati kättesaadav ei ole, sest väiketootjad ei suuda suurtootjate odava toodanguga konkureerida. Kvaliteetse ja kohaliku toodangu leidmiseks soovitame ennast kurssi viia oma piirkonna väiketalunikega. Selleks seada sammud esmalt turule ja laatadele. Eestis toimib ka toiduvõrgustik Otse Tootjalt Tarbijale. Kokkulepitud ajal ja kohas saab selle kaudu ette tellitud toidukaupa otse kohalikult väiketalunikult. Võrgustik toimib 11 Eesti piirkonnas. Selliselt tootjaga otse suheldes saab küsida loomade elutingimuste kohta ja anda sellega talunikule teada, et see on Eesti inimestele oluline. Erinevate piirkondade väiketalunikud postitavad oma müügikuulutusi ka Elav Toit nimelises portaalis.

Tallinna elanikud saavad laialdast mahetoodete valikut mugavalt Kadriorus asuvast poest ja kohvikust nimega NOP osta. Valikus on Märjamaa maheveise liha, mahebroiler, Muhu lamba liha, pasteet väiketootja veiselihast, sült väiketootja sealihast ja SirLoini viinerid. 

SirLoin on Järvamaal asuv ettevõte, mis valmistab eestimaisest mahelihast viinereid, sardelle, suitsuvorsti, vinnutatud liha ja isegi verivorste. Nende tooteid saab osta Tartus, Tallinnas, Pärnus, Viljandis, Paides ja mujalgi.

Üle terve Eesti saab mahetoitu tellida Greenest e-poest. Lihatoodetest on nende valikus mahe kanafilee, vorst, pasteet ning isegi beebi- ja lemmikloomatoit.

Rohumaaveiseid ja -lambaid kasvatatakse mitmel pool Eestis

Harjumaal Sauel toodab kvaliteetset loomaliha Kaina talu. Nemad kasvatavad musta anguse lihaveiseid ja šoti mägilambaid. Musta anguse lihaveise lihalõigete, hakkliha, pihvide või vorstide soovi korral anna tellimus sisse nende veebipoes.

Samuti Saue vallas asuv Allika talu on pereettevõte, mis tegeleb lihaveiste ja lammaste kasvatamisega. Põllumaade jätkusuutliku majandamise läbi pakuvad nad klientidele puhast orgaanilist lõpptoodet otse kasvatajalt. 

Eesti karjamaadelt kasvatavate šoti mägiveiste liha on võimalik tellida võttes ühendust MTÜ Šoti Mägiveise eestvedajatega.

Tartus saab kvaliteetset eestimaist toodangut proovida Lihuniku äri restoranis või osta toorliha nende poest. Äri omanikud kasvatavad ise Võrumaal rohumaaveiseid ja müüvad peale omatoodangu Rägavere mõisa lambaliha, Saara lihameistrite mahesealiha ja Äntu mõisa kanaliha. 

Muhu Liha on kohalikke väiketalunikke koondav tulundusühistu, kelle lihatooteid saab kulleriga otse koju tellida. Muhu saare lammastest ja veistest valmistatud tooteid müüakse erinevates kauplustes üle Eesti, kuid suurim valik on kohalikus Liiva Coopi poes.

Asudes aga Hiiumaal on variandiks Lepaniidi mahetalu, kus peamiselt tegeletakse lamba- ja kitsekasvatusega. Saare piires saab otse koju tellida. Saaremaal saab küsida lambaliha näiteks Andruse turismi- ja mahetalust.

Lambaid ja kitsi karjatatakse peale saarte mitmel pool Eestis. Nende loomade elutingimused on tavaliselt väga head ja ühtlasi aitavad lambad säilitada poollooduslikke rohumaid. Näiteks Lääne-Virumaal asuv Mäehansu talu väärindab kõiki lamba- ja kitsesaadusi. Muuhulgas on saadaval grill- ja suitsuvorstid. Tellimusi toimetatakse regulaarselt Tallinnasse ja Tartusse. Jahedal ajal on võimalik vaakumpakendatud tooteid ka pakiautomaati tellida. 

Mitmesuguste muude mahetoodete kõrval saab lambalihakonservi ja grillvorsti tellida Tõrvaaugu mahetalu e-poest. Raplamaal asuvast talust saab ette helistades ka koha pealt osta. Kord nädalas  toimuvad kaubaringid Tallinnasse. Mujale saadetakse pakiautomaati või kulleriga koju kätte. Järvamaal saab mahedat lambaliha ja ka kanamuna tellida Sõklemäe talust.

Ka Lõuna-Eestis on palju lambakasvatajaid. Karula rahvuspargis asuv Hallimäe talu on hiljaaegu avanud oma mahetunnustusega tapamaja, kus toimub nii liha lõikamine, pakendamine kui ka müümine. Kvaliteetset lambaliha saab osta kohapealt, aga võttes vaevaks oma soovist nende Facebooki lehe kaudu märku anda, toimetatakse vähemasti Tartusse soovitud kraam kohale. Võrumaal saab kartuli ja teraviljatoodete kõrval lambaliha tellida Mardimäe mahetalust. Põlvamaal toodab mee kõrval lambaliha, suitsu- ja grillvorsti Taevaskoja Meejaam, kelle tooteid saab nende e-poest igasse Eesti nurka tellida.

Loomasõbralikum valik on ka metsloomade liha tarbimine. See tähendab, et jahimeeste kütitud loomade liha tarvitatakse inimtoiduks ja loomi ei pea eraldi tööstusfarmides kitsastes elutingimustes kasvatama. Suurim ulukiliha töötleja Eestis on Linnamäe lihatööstus, kelle e-poest saab tellida ka Liivimaa lihaveise tooteid. Saaremaal toodab ulukiliha OÜ Saare Uluk. Tarne toimub kokkuleppel, konserve saadavad nad ka postiga.

Mahe kanaliha on haruldus

Viimaks on oluline ära mainida broilerkanad, kelle liha peetakse tihti tervislikumaks valikuks, kuid ei olda teadlikud, et just need on loomad, kes intensiivtööstuse tõttu kõige suuremal hulgal kannatavad. Soovides teha loomasõbralikku valikut on just kanaliha see, millest loobuda, sest lindude mahekasvatus on Eestis pea olematu ja ühest veisest saab sama palju toidukordi kui 200st kanast. Broilerkanad veedavad oma lühikeseks jääva elu kitsastes  ja piinarikastes tingimustes. Nende kehad on aretatud mõne nädalaga kasvama nii suureks, et tihti ei pea nende jalad ja südamed keharaskusele vastu. Suur osa kanadest sureb enne seda, kui nad tapale läheksid ja poelettidele jõuaksid.

Kuid ka siinkohal ei ole loomade piina arvelt odavalt söönuks saamine ainuke variant. Ka broilerkanu on täiesti võimalik paremates tingimustes kasvatada. Sellise tegevuse on ette võtnud noored talupidajad Oleviku talus Otepää vallas. Kogukondliku eluviisi arendamise ja taastava põllumajandusega tegelemise juures kasvatavad nemad ka broilerkanu. Nende toodangut saab osta Tallinna, Pärnu ja Lõunakeskuse taluturult. Kojukanne toimub Otepää, Kanepi, Elva, Nõo, Kambja vallas.

Lisaks kasvatab kohalikke mahebroilereid tuntud mahemunatootja Äntu mõis. Nende mahebroileriliha saab osta suurematest Rimidest, Tallinna ja Tartu Kaubamaja toidupoest, Mahemarketist ja teistest ökopoodidest. 

Vähem aga paremini

Tarbides vähem, kuid kvaliteetsemaid lihatooteid, saame panustada kõrgema loomade heaolu saavutamisse ja jätta masstootmise negatiivsed mõjud minevikku. Ei kahjustu rahva tervis liigse lihatarbimise tagajärjel; ei kannata loomad kitsastes ja stressirikastes tingimustes ning ei äga loodus näiteks liigse sõnnikukoguse all, mida ei suudeta väetisena ära kasutada. Põllumajandusloomad käivad ikka Eesti maaelu juurde, kuid tööstusfarmid on loomade suhtes brutaalsed ja tohutu keskkonnamõjuga. Nüüd on hea hetk paremate valikute langetamiseks, mida oma tarbimisvalikutega toetada.

PS. Nähtamatud Loomad soovitab lihatarbimist, mis oleks võimalikult minimaalne ja pärineks vaid kõrge heaoluga loomadelt. Ühe tikutopsi suurune kogus päevas, mida riiklikud toitumissoovitused ette näevad, oleks juba suur arenguhüpe loomade kannatuste vähendamiseks, keda praegu massiliselt intensiivfarmides peetakse.