Toeta

Miks lõigatakse sigadel sabu?

Sigade sabade lõikamine on seakasvatuses võrdlemisi uus, kuid ääretult julm praktika. Viimase paarikümne aasta jooksul on seatööstus võtnud niivõrd intensiivsed ja massilised mõõtmed, milliseid polnud varasemalt näinud ükski siga. Just intensiivistumise tõttu on seatööstus läinud ka sigade sabade kallale.

Kui veel sajandi eest oli meie sigalates maksimaalselt paarsada looma, siis tänapäeval kasvab ühes sigalas tuhandeid sigu. Eestis on ühes farmis keskmiselt pea 3000 siga, kuid on ka farme, kus on üle 10 000 või isegi üle 52 000 põrsa. Selline masstootmine ei sobi seale – siga on uudishimulik loom ning vajab tegevust. Suurtööstuses loevad sea vajadused ja heaolu aga kõige vähem.

Ilus, puhas, roosat värvi siga vaatab oma selgete silmadega kaamerasse.
Sead on uudishimulikud, tundevõimelised ja targad.

Siga on tark ja uudishimulik loom

Intensiivses suurtööstuses pannakse sead elama kõledasse ning tühja sulgu, kus päevast päeva pole mitte midagi teha. Ühes sulus on sigu liiga palju, mis tähendab, et neil pole ruumi isegi korralikult põrandapinnal lamamiseks. See kõik tekitab sigades stressi.

Siga on oma loomult äärmiselt uudishimulik ning taibukas loom. Teadlaste uurimused on näidanud, et kodusigade käitumine kattub metssigade omaga. Samamoodi nagu metssiga, tahab iga kodusiga oma ülikõrgelt arenenud lõhnameele ja tundliku kärsa abil toitu otsida ning poegadele pesa ehitada.

Intensiivse seatööstuse tegevusetu elu ei sobi koduseale. Kuna siga on niivõrd uudishimulik ja vajab tegevust ning põnevust, naksab ta hammastega kinni ainsastki vähegi põnevast asjast oma sulus – milleks kahjuks suurtööstuses on tema kaaslaste sabaots. Mitte midagi muud põnevat sulus ju pole. Saba naksamine võib aga lõppeda tõsiste hammustustega. Selle asemel, et anda sigadele tegevust, lõikavad seatöösturid aga rõngassabad julmalt maha.

Tööstusfarm, kus ühes sulus on koos liiga palju sigu. Sigadel pole ruumi, nende kehadel on palju arme. Kõigi sigade sabad on lõigatud.
Julm igapäev intensiivses seakasvatuses, kus sigadel ei ole sulus ei ruumi ega põhku ning kõigi sigade sabad on lõigatud. Väljakannatamatu piin tarkade sigade jaoks.

Edukalt saab kasvatada ka normaalsete sabadega sigu

Kuigi seatööstuse jaoks on sabade lõikamine niivõrd automaatne ja igapäevane tegevus – keskmiselt lõigatakse iga päev Eesti farmides ära üle 1600 paaripäevase põrsa saba – tuleb siinkohal siiski pidurit tõmmata. Sigadel ei pea ära lõikama nende sabu, vaid parandada tuleks sigade pidamistingimusi. Seatööstus läheneb probleemile valest otsast.

Uurimused on näidanud, et kasvõi paar peotäit põhku aitab oluliselt leevendada sabade närimise probleemi. Põhk on sigade lemmik, sest seda saab närida, ninaga lükata ja uudistada, kuid sobivad mitmesugused esemed ja materjalid, mis uudsust pakuvad. Väikekasvatustes, kus siga on kui indiviid, kelle heaolust talunikud ka reaalselt hoolivad, puudub vajadus sabade lõikamiseks. Terve saba olemasolu on suurepärane näide kõrgest heaolust – sellest, et siga saab kasvada nii, et ta tunneb end hästi ja ei pea tundma pidevat stressi ja ohtu. Terve sabaga siga peaks olema iga õige seakasvataja au ja uhkus. Õige siga on sabaga.

Pildil on emis ja paar põrsast väikekasvatusest. Üks põrsastest närib põhku. Põrand on kaetud põhuga ja sigadel on uudishimul ilme ja nad näevad terved välja.
Selline on sigade elu väikeses sigalas, kus sigadel on põhku, ruumi ja tegevust. Siga on siin tervem ja õnnelikum ning puudub vajadus sabade lõikamiseks.

Sina saad sigu aidata

Sellele, et sigade ebaseaduslik sabade lõikamine lõppeks, saab igaüks meist kaasa aidata. Nähtamatud Loomad on algatanud kampaania, millega toome probleemi avalikkuse ette. Üheskoos saame seatööstusele märku anda, et me ei toeta sigade julma kohtlemist. Loe täpsemalt ja anna oma allkiri petitsioonile: sigaonsabaga.nahtamatudloomad.ee.