Nähtamatute Loomade avalik kampaania Tallinna Kaubamaja Grupi suhtes on kestnud juba üle viie kuu. Loe lähemalt, millised on kampaania arengud siiani ning millised on põhjused, miks kampaania siiani veel kestab.

Nähtamatute Loomade president Kristina Mering toob välja neli põhjust, miks sel korral võiks keelustamise otsus Riigikogus jõustuda.

Nähtamatute Loomade presidendi Kristina Meringu kõne Riigikogu ees enne 6161 digiallkirjaga rahvaalgatuse üleandmist Riigikogu esimehele.

Korporatiivne vastutus ehk vastutustundlik ettevõtlus on kiirelt tõusev trend tänapäevases ettevõtluses. Seda praktiseerivad kõik endast lugupidavad ettevõtted, kes jälgivad tarbijatrende ja hoiavad end kursis ühiskonna muutuvate suundadega.

Nähtamatute Loomade eduka 2019. aasta ülevaade. Loe lähemalt meie kampaaniate arengutest, vabatahtlike tööst ja tegevusest loomade heaolu eest seismisel!

Jõulud on kohe-kohe ukse ees, kingitused vajavad ostmist ning jõululaud katmist. Olenemata sellest, mida Sa sel aastal oma perele jõululauas pakud, kutsume Sind üles arvestama ka loomade heaoluga.

Nähtamatud Loomad pälvis Vabaühenduste Liidult aasta vabaühenduse tiitli ja rahvusvaheliselt Animal Charity Evaluatorsilt Top Charity tunnustuse. Kristina Mering mõtestab, mida see meie jaoks tähendab.

Nähtamatute Loomade kampaania, mis kutsub üles Selverit ning Tallinna ja Tartu Kaubamaja Toidumaailma üle minema puurivabadele munadele aastaks 2025, on kestnud üle kolme kuu. Seni on Selver aktiivselt sellele vastutustundliku ettevõtluse näitele vastu võidelnud, tuues välja erinevaid vastuargumente. Üheks neist on näiteks väide, et Selveris käib hinnatundlik klient, kes ei suudaks peale Selveri puurivabadele munadele üleminekut omale puurivabu mune osta. Samas on Selver uuringute näitel juba aastaid Eesti kõige kallim jaekett.

Viimaste andmete kohaselt on Eestis lihatarbimine eelmise aastaga võrreldes kasvanud elaniku kohta ca 9 kilo ning jõudnud 87 kiloni aastas. Lihatööstus rõõmustab, toitumisteadlased lasevad pead norgu. Mida need numbrid tähendavad ja mis mõju omab see laiemas plaanis, arutleb Kristina Mering.

Farmiloomade kannatused leiavad tee Eesti meediasse aina tihedamini. Tänaseks on enamik meist teadlikud, et ka nende loomade näol on tegemist intelligentsete ja tundevõimeliste olenditega, kellele asjatu valu põhjustamine nõuab ühiskondlikku taunimist.
Paraku ei ole Selver ning Tallinna Kaubamaja Grupp ikka veel valmis loobuma puurikanade munade müügist.

Mina olen Triin ja nüüdseks juba enam kui aasta olnud Nähtamatute Loomade fundraiser ning tahan sulle teha väikese ülevaate oma tegemistest, mida on aidanud ellu viia Kodanikuühiskonna Sihtkapital!

Uuringutest selgub, et ligi 70% eestlasest ei poolda kanade pidamist kitsastes traatpuurides ning ligi 60% soovib, et munakanade pidamine puurides oleks lausa seadusega keelustatud. Miks siis aga ei ole puurid juba meie ühiskonnast veel jäädavalt kadunud? Üheks probleemi allikaks võivad olla munakarpide eksitavad sildid. Need manavad tihtipeale silme ette aasal vabalt jooksva kana, kellelt hommikuti põlle sisse mune korjatakse ning tarbija munaleti ees teeb selle järgi oma valiku. Tegelikkus on aga paraku mitte nii roosiline.
Kuidas aga olenemata eksitavatest munakarpidest teha poes parem valik?