On oluline, et loomadest hoolimine ühendaks meid kõiki, sõltumata seisukohtadest muudes valdkondades. Keegi meist ei toeta kaitsetute olendite julma kohtlemist ning praegu on riigikogus eelnõu, mis on kasvanud üles just sellest hoolivast väärtusest, kirjutab Kristina Mering.

Neljapäeval, 15. oktoobril tuleb Riigikogus esimesele lugemisele karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Sellega seoses vastas Nähtamatute Loomadele küsimustele Riigikogu liige Keit Pentus-Rosimannus, kes jagas oma arvamust karusloomafarmide kohta.

Karusloomade kasvatamine nende naha saamise eesmärgil on paljudes Euroopa riikides seadusevastane. Mitmel pool arutletakse koguni karusnahkade impordi ja müügi keelustamise üle. Eestis on see julm praktika paraku endiselt lubatud. Järgnevalt esitame kolm põhjust, miks peaks ka Eestis karusloomafarmid keelustama.

Juba homme, 15. oktoobril arutatakse Riigikogus karusloomafarmide keelustamise eelnõud. Nähtamatutel Loomadel oli au teha intervjuu Riigikogu liikme Jürgen Ligiga, kes jagas oma vaateid karusloomafarmide ja loomade heaolu teemal.

Riigikogus on käesoleval sügisel menetluses karusloomafarmide keelustamise eelnõu, mille esimene lugemine toimub juba sel neljapäeval, 15. oktoobril. Nähtamatutele Loomadele andis sellega seoses intervjuu Riigikogu liige Johannes Kert, kes räägib järgnevalt enda seisukohast karusloomafarmide suhtes.

Sel sügisel menetletakse Riigikogus eelnõu, mille vastu võtmisel keelustatakse Eestis loomade pidamine karusloomafarmides. Karusloomafarmid on oma ebavajalikkuse ning erakordse julmuse tõttu keelustatud juba pooltes Euroopa riikides. Selleks, et mõista paremini karusloomade füsioloogilisi ning psühholoogilisi vajadusi, vestis loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad juttu loomaarstide Triin Tohveri ja Ott Uusmaga.

Riigikogu suures saalis tuleb 15. oktoobril esimesele lugemisele karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Kõik loomasõbrad kogunevad sel päeval kell 9.30 Riigikogu ette, et avaldada head tahet ja toetust Riigikogu liikmetele ning karusloomafarmide keelustamisele.

Sel sügisel menetleb Riigikogu seaduseelnõud, millega keelustataks Eestis karusloomafarmide tegevus. Nähtamatutel Loomadel oli au intervjueerida Riigikogu liiget Maria Jufereva-Skuratovskit Keskerakonnast, kes räägib enda seisukohtadest karusloomafarmide ja loomade heaolu teemal.

Rebased on metsloomad, kes käivad ringi omapäi nagu kassid ja peavad öösiti jahti. Elu karusloomafarmis on nende jaoks ebaloomulik ning põhjustab palju probleeme loomade tervisele ja heaolule.

Maailma raputanud COVID-19 on nüüd jõudnud ka karusloomafarmidesse. Mida see tähendab aga Eesti karusloomafarmide ja Eesti elanike jaoks?

Enamikus Euroopa riikidest ei pooldata karusloomafarme ja on tugev toetus nende keelustamisele. Avalikkuse surve kajastub järjest enamate riikide seadusandluse muudatustes, kas siis karusloomafarmide keelustamise, loomade pidamistingimuste parandamise või karusnahkade impordi ja müügi lõpetamise kujul. Järgneb ülevaade riikidest, kes näitavad karusloomafarmide keelustamise või loomade heaolunõuete tõstmisega teed kogu ülejäänud maailmale.

Viimastel aastatel on avalikkuse ette jõudnud mitmed šokeerivad kaadrid tugevalt ülekaalulistest karusloomadest, kes veedavad oma elu väikestes traatpuurides. Soome loomakaitseorganisatsioonide käesoleval ja eelmisel aastal läbiviidud salajased uurimused kinnitavad, et monstrumrebaste kasvatus jätkub, hoolimata rahvusvahelisest vastuseisust ja karusnahatootjate väidetest, justkui oleks see ebaeetiline aretuspraktika lõpetatud. Ka Eestis tegutsevas Karjaküla karusloomafarmis on 2018. aastal jäädvustatud samasugused koletisrebased.