Pea kogu inimkonna ajaloo vältel on peamiseks toiduga seotud probleemiks olnud selle puudus, mitte üleküllus. Täna soovitatakse iseäranis loomse toidu tarbimist tuntavalt vähendada ja seda väga erinevatel kaalutlustel, tervisest keskkonna ja loomade heaoluni. Liha on aga maitsev, traditsiooniline ja harjumuspärane toit, milleta suurem osa eestlasi oma toidulauda ette ei kujuta.

Nähtamatud Loomad korraldas septembri lõpus paneeldiskussiooni arutamaks taimetoidu kasvava trendi üle restoranide perspektiivist. Paneeldiskussiooni kutsusime Vapiano turundusjuhi ja partneri Tarvo Jaansoo, Sushi plaza turundusjuhi Sevil Šukjurova ning Kohvik Krooni turundusjuhi Maria Berensi. Paneeli modereeris Nähtamatute Loomade president Kristina Mering.

Teaduslikus mõttes ei ole meil tegelikult kuigi palju infot selle kohta, mida tunnevad erinevad loomad siis, kui kaotavad oma lähedase. Paljud inimesed on harjunud uskuma, et lein on loomuomane vaid meie liigile. Samas ei ole surmast teadlikkuse ning sellega seotud emotsioonide ja käitumise uurimiseks loomadel ka väga palju aega pühendatud ning seejuures on esile kerkinud aina enam juhtumeid, kus erinevatest liikidest pärit loomade “veidrat” käitumist seoses kaaslaste surmaga on võimatu mitte tähele panna.

Kuigi valgud on inimese toidulaual asendamatu komponent, liialdavad paljud inimesed just loomsete valkude tarbimisega. Tervise Arengu Instituudi projektijuht Ann Jõeleht on rõhutanud, et valkude tarbimisel peaks jälgima, et suurem osa valke tervisliku toituja söögisedelis tuleksid just taimsetest allikatest.

2014. aastal toimus Londonis pressikonverents, kus Maastrichti ülikooli professor Mark Post tutvustas esimest puhta liha burgerit, mis tol hetkel mitu aastat tagasi maksis ligikaudu 300 000 dollarit.

Liha vähendamine enda toidusedelist on suurepärane mõte aina rohkemate inimeste arvates üle kogu maailma. Häid põhjusi selle tegemiseks on palju, järgnevalt toome välja mõned meie jaoks kõige veenvamad argumendid

Eestlaste üks lemmikpühadest, jaanipäev, on peagi kätte jõudmas. Olenemata ilmastikuoludest leiab eestlane viisi veeta jaaniõhtu lõkke või grilli ääres. Jaanipäev on armas traditsioon tähistamaks suvist pööripäeva pere ja lähedaste seltsis. See on traditsioon, mida võiks ja peaks kõik elus hoidma, olenemata toitumisharjumustest. Tänapäeval on taimne valik suuremates toidupoodides nii rikkalikuks läinud, et igaüks leiab jaanilauale midagi põnevat ja ülimaitsvat ka taimsest valikust. Vaatame koos üle, kuidas jaanilauda taimsete toitudega rikastada võiks!

Põllumajandusloomade heaolu küsimused on küll nüansirikkad, ent laialdane konsensus valitseb vähemasti ühes: just intensiivpidamise tingimustes kannatavad loomad kõige rohkem. Loomade heaolu võib kujutada skaalana, kus graafiku x-teljel vähemintensiivsete, liigiomaseid vajadusi enam arvestavate pidamisviiside poole liikudes vähenevad y-teljel ka loomade kannatused.

Nähtamatud Loomad lähtub oma tegevuses maksimaalse efektiivsuse põhimõttest - sätime oma tegevuses prioriteete vastavalt sellele, kuidas loomi kõige enam aidata. Seepärast panustasime oma häid oskuseid projektide kirjutamises just sellele, et suurendada palgalise tööjõu osakaalu, kes aitaksid täistööajaga Nähtamatute Loomade kampaaniate ja tegevusideede elluviimisele kaasa. Seega kui muidu koosneb Nähtamatute Loomade organisatsioon valdavalt umbes 30 vabatahtliku ülitublist ja töökast panusest, siis alates 1. maist on meil imeliselt hea meel tervitada organisatsioonis ka lisaks veel kahte täistööajaga kampaaniajuhti! Meil oli siiralt hea meel, et meie töökuulutused pälvisid meeletult palju tähelepanu ja huvi Nähtamatutesse Loomadesse tööle tulla oli väga suur. Seetõttu võtsime aega, et põhjalikult parimad kandidaadid välja selgitada.

27.-29. aprillil toimus Berliinis ProVegi ja The Humane Society poolt korraldatud 50By40 Corporate Outreach Summit ehk rahvusvaheline lihatarbimise vähendamise strateegiatele suunatud konverents. Ka Nähtamatutel Loomadel oli suur rõõm konverentsil osaleda ja Eestit rahvusvahelisel tasandil esindada. Üritusel osalesid mitmed suuremad loomakaitseorganisatsioonid üle maailma nagu The Humane League, The Humane Society, Mercy for Animals, Open Wing Alliance, Albert Schweitzer Foundation ja paljud teised. Konverentsil astusid üles ka ProVegi kaasloojad - tuntud Ameerika psühholoog, aktivist ja karnismi teooria looja Dr. Melanie Joy ja tuntud kirjanik ja pragmaatik Tobias Leenaert.

Loomakaitseorganisatsiooni Nähtamatud Loomad delegatsioon külastas ühel päikselisel märtsikuu päeval Pärnumaal Hanilas asuvat MTÜ Farmiloomade Turvakodu Eestimaal imelist varjupaika. Sõitsime sinna suure ootusärevusega, sest kokkupuuted nende võimsate ja sõbralike loomadega jäävad alati sügavalt puudutama. Meid võõrustas turvakodu perenaine Ande Baikov, kes on loomi aidanud ja päästnud juba 17 aastat.

Kristina Mering on Tallinna Ülikooli sotsioloogiamagistrant, kes on viinud läbi intervjuud tapamaja töötajatega nende suhtumise kohta loomadesse ja oma töösse. Ta tegi seda Eesti suurimas tapamajas. Kristina esitles oma tööd 16. juulil 2016 Euroopa loomaõiguste konverentsil CARE, mis toimus Varssavis. Intervjueerisin teda pärast ettekannet.

Aastasadade ja -tuhandete jooksul välja kujunenud sotsiaalsete ja kultuurinormide tõttu hoolime oma koertest-kassidest, kuid unustame sageli, et massitootmisvahenditeks muudetud farmiloomad ei erine tegelikult lemmikutest kuigi palju.

Ütleme, et sa hoolid loomade kannatuste vähendamisest ja usud, et kõige olulisem, mida selle heaks teha saame, on põllumajandusloomade pidamise lõpetamine. Nüüd kujuta ette, et sul on valida kahe nupu vahel, mida vajutada. Kollane nupp teeb ühest keskmisest liha tarbivast teismelisest eluaegse vegani, kes ei tarbi loomseid saadusi mingil moel. Sinine nupp teeb kümnest keskmisest liha tarbivast teismelisest eluaegsed “reducetarian’id” ehk n-ö “lihavähendajad”—inimesed, kes vähendavad tarbitud liha kogust. Ükski neist teismelistest ei lõpeta täielikult loomsete toitude tarbimist, kuid kollektiivselt on nende mõju loomse toidu tarbimise vähendamisele suurem, kui seda on ühe inimese veganlusel. Hoolides loomade kannatustest, millist nuppu vajutaksid?

„Suur Eesti jaekett loobub puurimunade müügist hiljemalt aastaks 2025.“; „Populaarne Briti hüpermarketikett on teatanud number 3 märgistusega munadest loobumisest aastaks 2025.“; „Toiduainetööstuse hiiglane kaotab number 3 märgistusega munad munaletist aastaks 2020.“ Sellised teated on märk tõelisest edust, tähendades, et oleme jõudmas üha lähemale võidule kanade puurispidamise üle. Tegu on tohutu muutusega. Kuid miks peame me seejuures lõplike tulemuste nägemiseks nii palju aastaid ootama?

Paljud tarbijad tahaksid teha loomasõbralikke valikuid, kuid vahel ei ole meieni jõudnud lihtsalt piisavalt infot selle kohta. Näiteks munade ostmisel on kanade heaolu silmas pidades oluline tunda munal olevat koodi.

Animal Charity Evaluators – organisatsioon, mis hindab loomakitseorganisatsioonide efektiivsust – avalikustas just oma tulemused. Sel aastal omistati koostöövõrgustikule Open Cages, mille liige Eestist on Nähtamatud Loomad, „Silmapaistva organisatsiooni“ tiitel.

Üks võtmeaspekt, millest loomakaitse strateegiaid planeerides lähtuda, on ettevõtete ostujõud. Võib-olla soetavad paar huvilist uue hooaja saabudes endale mõne karusnahkse kasuka, samas kui moemajad ostavad toorainet tuhandete kasukate jaoks. Samamoodi ei soeta ilmselt ka kõige suurem munasõber rohkem kui 1-2 karpi mune päevas, jaeketid aga ostavad sisse tuhandeid karpe.

Hiljuti alustasime Eestis kampaaniat, mis kutsub Rimi kaupluste ketti üles loobuma puurikanade munadest (märgistatud numbriga 3). Selline lähenemine on Eestis alles uus ning oleme sellega arvestanud. Me ei tea veel täpselt ette, millist mõju see kampaania avaldab ja oleme teadlikud, et võime seetõttu kaotada teie usalduse.