Toeta

Samm julmusevaba tuleviku suunas

Meediajõkke voolab iga päev lugematu kogus uudiseid: kajastatakse poliitilisi sündmusi, kuulsuste tülisid, spordivõistlusi. Internet pakub ka miljoneid retsepte, kuid mõne roa valmistamisõpetus kaotab söögiisu päevadeks. Ilmselt seepärast vaikibki meedia ühe kõige julmemal moel valmistatud ‘delikatessi’, foie gras’ teemal. „Kallihinnaline pisike imepurgike poeriiulil,” iseloomustab toitu Eesti Päevaleht. „Foie gras on suure rasvasisaldusega enamasti värskest pardi- või hanemaksast valmistatud hõrk roog. Värsket maksa, mis on tänapäeval linnukasvatuse saadus, saadakse hanede või partide kasvandustes erilisel viisil nuumamise teel.” Nii süütult kirjeldab kurikuulsat rooga vikipeedia esimene lõik.

Erilisel viisil nuumamine ei tähenda lindudele viis korda päevas rikkaliku söögivaliku pakkumist, vaid nende vägisi toitmist. Toiming sarnaneb maopuhastusprotseduurile, ent enesetunde leevendamise asemel viiakse metalltoru abil ohvrite kõhtu 0,9–1,8 kg teravilja ja rasva. Tihti kritiseeritakse linnatänavatel patseerivate trullakate koerte omanikke: „Appi, kui paks koer tal on! See on ju puhas loomapiinamine!”. Palju teravamat tähelepanu peaksid saama linnud, kes ebaloomulikult suure mao tõttu suudavad vaevu jalgel püsida. Sundsöötmine toob kaasa näiteks hingamisraskused, söögitoru vigastused ja kasvajad. Sarnased terviseprobleemid võivad esineda ka rasvunud inimestel, kuid erinevalt meist pole hanedel ega partidel toitumise osas valikut. Veelinnud vajavad vett, nad peavad saama tiigi- või järvepinnal liuelda. Foie gras’ tööstustes elab 80% ohvritest kingakarbi suurustes puurides. Inimese puhul võrduks see elu veetmisega püstises kirstus. Klaustrofoobsed tingimused avaldavad lisaks lindude füüsisele mõju ka nende psüühikale. Stress sunnib linde endal sulgi välja kitkuma ning oma liigikaaslaseid ründama. 

Eestis on loomade sundsöötmine seadusega keelatud. Foie gras’d ei tohi valmistada, kuid mitmes restoranis on võimalik imporditud rooga tellida. Nii toetab Eesti siiski julma väärkohtlemist, olgugi, et protsessis otseselt osalemata. ‘Delikatess’ on keelatud kuueteistkümnes riigis, näiteks Itaalias, Rootsis, Soomes, Ühendkuningriigis. Soovin, et saaksime lähitulevikus selles nimekirjas ka Eestit näha. Miljonite loomade ja lindude elu muutuks paremaks, kui meedia pööraks neile suuremat tähelepanu ning räägiks nende kohtlemisest rahvale. Loomade väärkohtlemist toidutööstustes on äärmiselt raske peatada, kuid liigume sammude kaupa eesmärgile lähemale. Tänane üsna suur samm on foie gras’st loobumine. Astume selle!