Liigse lihatarbimise tõttu kannatavad inimeste tervis, loomad ja keskkond

Lihatoodete tarbimine on valdkond, mis saab viimasel ajal üha enam tähelepanu nii tööstusliku lihatootmise suure jalajälje kui loomade heaolu küsimuste valguses. Paljud tarbijad ei pruugi olla kursis, et riiklike toitumissoovituste kohaselt ei ole päevas soovitatav üle 100 g liha tarbida. See on vaid umbes 1-2 tikutopsi suurune kogus. Ometi sööb Eesti inimene keskmiselt ca 80 kg liha aastas, mis on 3-4 korda enam kui riiklik toitumissoovitus ette näeb. Kuna see on keskmine kogus, kus on arvestatud ka inimestega, kes tegelikult nii palju liha ei tarbi, siis on ühe tavalise eestlase tarbitav lihakogus veelgi suurem. Tervise Arengu Instituudi rahvatervise uuringud näitavad, et tasakaalustamata toitumise tagajärjel kannatab tarbija tervis, nt kõrge kolesteroolinäitajate, ülekaalulisuse ja veresoonte lupjumise osas. Vähem oluline ei ole arvesse võtta ka loomade kannatusi, mis suurema loomade arvuga intensiivtööstusega kaasas käivad. Lisaks tekivad veel keskkonnaprobleemid nagu reostus, kasvuhoonegaasid ja ebaefektiivne maakasutus. 

Liha päritolu on oluline

Lihatarbimise vähendamise juures on oluline mõelda, kust pärineb ka see väike kogus lihatooteid, et loomade elutingimused oleksid paremad ja tootmise keskkonnamõju väiksem. Hea uudis on see, et tööstusfarmide toodangule on olemas alternatiiv. Enamus väiketalunikke võimaldab oma loomadele elamisväärsed tingimused. Nende lihatooted on küll kallimad, kuid ka palju kvaliteetsemad. Kuna loomade tervis on hoitud, siis ei anta neile hulgaliselt antibiootikume, mille jäägid lõpetaksid meie toidulaual. 

Meilt on palju küsitud, mida teha, kui suurtööstuse lihatoodangut tarbida ei soovi, kuid täielikult lihast loobuda samuti ei taha. Selleks koostasimegi alljärgneva ülevaate väiketootjatest ja edasimüüjatest, kellelt saab osta kõrgema heaoluga elanud loomade liha. Kindlasti pole me välja toonud kõiki selliseid talupidajaid. Seega tasub oma elupiirkonnas ringi uurida ja leida seal enda nõudmistele vastavad loomakasvatajad. Hea valik on eelistada ökopoodides olevaid loomseid tooteid, kuid õnneks on ka ketikaupluste lettidel selliste toodete osakaal suurenemas. 

Kõige kindlam, et loomadele on tagatud paremad elutingimused, saab olla mahemärgistusega toodete puhul. Mahepõllumajanduslikus loomakasvatuses ei ole eesmärgiks võimalikult intensiivne tootmine loomade heaolu arvelt. Loomadele on seal antud võimalus loomuomaselt käituda ja õues käia. Neile ei anta kasvu soodustavaid hormoonaineid ega antibiootikume haiguste ennetamiseks ning nad toituvad samas talus kasvatatud mahesöödast.

Rohumaaveise liha müüvad kõik kauplusteketid

Põllumajandusloomadest elavad Eestis kõige paremini lihaveised ja lambad. Enam kui pooled neist veedavad oma elu mahetaludes, kus nad saavad karjamaadel liikuda ja mitmekesist taimestikku mäletseda. Paljudes toidukauplustes üle Eesti leiab Liivimaa lihaveise kaubamärgi all müüdavat maheveise liha.  Ökosertifikaadita, kuid suveperioodil vabapidamisel elavate veiste liha toodab Karni Lihatööstus Eesti Rohumaaveise kaubamärgi nime all. Nende minutipihvid, antrekoodid ja romsteegid on saadaval Rimi ja Selveri toidupoodides. Laiema valiku maheliha leiab suurematest ökopoodidest.

Teiste mahe- ja väiketootjate toodang tavapoodides veel alati kättesaadav ei ole, sest väiketootjad ei suuda suurtootjate odava toodanguga konkureerida. Kvaliteetse ja kohaliku toodangu leidmiseks soovitame ennast kurssi viia oma piirkonna väiketalunikega. Selleks seada sammud esmalt turule ja laatadele. Eestis toimib ka toiduvõrgustik Otse Tootjalt Tarbijale. Kokkulepitud ajal ja kohas saab selle kaudu ette tellitud toidukauba otse kohalikult väiketalunikult. Võrgustik toimib 11 Eesti piirkonnas. Selliselt tootjaga otse suheldes saab küsida loomade elutingimuste kohta ja anda sellega talunikule teada, et see on Eesti inimestele oluline. Erinevate piirkondade väiketalunikud postitavad oma müügikuulutusi ka Elav Toit nimelises portaalis.

Üle terve Eesti saab mahetoitu tellida Greenest e-poest. Lihatoodetest on nende valikus näiteks mahedad burgeripihvid, kanafilee, kalkuniliha, vorst, pasteet ning isegi beebi- ja lemmikloomatoit.

Rohumaaveiseid ja -lambaid kasvatatakse mitmel pool Eestis

Harjumaal Sauel toodab kvaliteetset loomaliha Kaina talu. Peretalus kasvatavatakse mahepõllumajanduslikult musta anguse lihaveiseid ja šoti mägilambaid. Tellimuse saab esitada nende veebipoes, kus on valikus erinevad lihalõiked, suitsuvorstid, burgeripihvid ja grillvorstid.

Samuti Saue vallas asuv Allika talu on pereettevõte, mis tegeleb lihaveiste ja lammaste kasvatamisega. Põllumaade jätkusuutliku majandamise läbi pakuvad nad klientidele puhast orgaanilist lõpptoodet otse kasvatajalt. 

Eesti karjamaadelt kasvatavate šoti mägiveiste liha on võimalik tellida võttes ühendust MTÜ Šoti Mägiveise eestvedajatega. Mõningad tooted nagu mägiveise hakkliha ja konservid on saadaval ka nende e-poes.

Tartus saab kvaliteetset eestimaist toodangut proovida Lihuniku äri restoranis või osta nende poest. Äri omanikud kasvatavad ise Võrumaal rohumaaveiseid ja müüvad peale omatoodangu Rägavere mõisa lambaliha, Saara lihameistrite mahesealihatooteid ja Äntu mõisa kanaliha. 

Saara Lihameistrid on muide Eesti ainukese mahepõllumajandusliku seakasvataja kaubamärk, kes teevad vastavalt tellimustele kaubaringe paljudesse Eesti paikadesse.

Muhu Liha on kohalikke väiketalunikke koondav tulundusühistu, kelle lihatooteid saab kulleriga otse koju tellida. Muhu saare lammastest ja veistest valmistatud tooteid müüakse erinevates kauplustes üle Eesti, kuid suurim valik on kohalikus Liiva Coopi poes.

Asudes aga Hiiumaal on variandiks Lepaniidi mahetalu, kus peamiselt tegeletakse lamba- ja kitsekasvatusega. Saare piires saab otse koju tellida. Saaremaal saab küsida lambaliha näiteks Andruse turismi- ja mahetalust.

Lambaid ja kitsi karjatatakse peale saarte mitmel pool Eestis. Nende loomade elutingimused on tavaliselt väga head ja ühtlasi aitavad lambad säilitada poollooduslikke rohumaid. Näiteks Lääne-Virumaal asuv Mäehansu talu väärindab kõiki lamba- ja kitsesaadusi. Muuhulgas on saadaval grill- ja suitsuvorstid. Tellimusi toimetatakse regulaarselt Tallinnasse ja Tartusse. Jahedal ajal on võimalik vaakumpakendatud tooteid ka pakiautomaati tellida. 

Karula rahvuspargis asuvas Hallimäe talus on oma mahetunnustusega tapamaja, kus toimub nii liha lõikamine, pakendamine kui ka müümine. Kvaliteetset lambaliha saab osta kohapealt, aga võttes vaevaks oma soovist nende Facebooki lehe kaudu märku anda, toimetatakse vähemasti Tartusse soovitud kraam kohale.

Loomasõbralikum valik on ka metsloomade liha tarbimine. See tähendab, et jahimeeste kütitud loomade liha tarvitatakse inimtoiduks ja loomi ei pea eraldi tööstusfarmides kitsastes elutingimustes kasvatama. Suurim ulukiliha töötleja Eestis on Linnamäe lihatööstus, kelle e-poest saab tellida ka Liivimaa lihaveise tooteid. Saaremaal toodab ulukiliha OÜ Saare Uluk. Tarne toimub kokkuleppel, konserve saadavad nad ka postiga.

Mahe kanaliha on haruldus

Viimaks on oluline ära mainida broilerkanad, kelle liha peetakse tihti tervislikumaks valikuks, kuid ei olda teadlikud, et just need on loomad, kes intensiivtööstuse tõttu kõige suuremal hulgal kannatavad. Soovides teha loomasõbralikku valikut on just kanaliha see, millest loobuda, sest lindude mahekasvatus on Eestis pea olematu ja ühest veisest saab sama palju toidukordi kui umbes 200st kanast. Broilerkanad veedavad oma lühikeseks jääva elu kitsastes  ja piinarikastes tingimustes. Nende kehad on aretatud mõne nädalaga kasvama nii suureks, et tihti ei pea nende jalad ja südamed keharaskusele vastu. Suur osa kanadest sureb enne seda, kui nad tapale läheksid ja poelettidele jõuaksid.

Kuid ka siinkohal ei ole loomade piina arvelt odavalt söönuks saamine ainuke variant. Ka broilerkanu on täiesti võimalik paremates tingimustes kasvatada. Kohalikke mahebroilereid kasvatab tuntud mahemunatootja Äntu mõis. Nende Kikerikii mahebroileriliha saab osta suurematest Rimidest, Tallinna ja Tartu Kaubamaja toidupoest, Mahemarketist ja teistest ökopoodidest. 

Vähem aga paremini

Tarbides vähem, kuid kvaliteetsemaid lihatooteid, saame panustada kõrgema loomade heaolu saavutamisse ja jätta masstootmise negatiivsed mõjud minevikku. Ei kahjustu rahva tervis liigse lihatarbimise tagajärjel; ei kannata loomad kitsastes ja stressirikastes tingimustes ning ei äga loodus näiteks liigse sõnnikukoguse all, mida ei suudeta väetisena ära kasutada. Põllumajandusloomad käivad ikka Eesti maaelu juurde, kuid tööstusfarmid on loomade suhtes brutaalsed ja tohutu keskkonnamõjuga. Nüüd on hea hetk paremate valikute langetamiseks, mida oma tarbimisvalikutega toetada.

PS. Nähtamatud Loomad soovitab lihatarbimist, mis oleks võimalikult minimaalne ja pärineks vaid kõrge heaoluga loomadelt. Ühe tikutopsi suurune kogus päevas, mida riiklikud toitumissoovitused ette näevad, oleks juba suur arenguhüpe loomade kannatuste vähendamiseks, keda praegu massiliselt intensiivfarmides peetakse.