Toeta

Poest saab piima ka pärast edukat karusloomafarmide keelustamist

Karusloomafarmide keelustamine on Riigikogus jõudnud ajalooliselt kaugesse faasi ning nüüdseks on läbitud juba teine lugemine. Ees ootab veel lõpphääletus Riigikogus 2. juunil. Kuigi karusloomafarmide keelustamisega astub Eesti suure sammu edasi veelgi enam hoolivama ühiskonna suunas, tekitab selline muutus üsnagi kirglikul teemal meedias ja loomakasvatuse erialaliitudes palju küsimärke. Tekivad küsimused, kas karusloomafarmide keelustamine Eestis sillutab teed näiteks vegetaarluse pealesurumisele? Kas “hullud loomakaitsjad” hakkavad hukka mõistma kõiki, kes üksnes taimedest ei toitu? Kas poest ikka piima saab osta või pühapäeviti rahus perega pannkooke nautida?

Kindlasti jätkuvad nii piimaost kui ka pannkoogitraditsioonid ka pärast edukat karusloomafarmide keelustamist Eestis. Karusloomafarmide keelustamise eelnõu puudutab loomi, keda peetakse üksnes või peamiselt karusnaha saamise eesmärgil. Näiteks puudutab see rebaseid, keda peetakse karusloomafarmides üksnes nende naha saamise eesmärgil (see tähendab, et ülejäänud osa rebasest ei kasutata, näiteks ei sööda ära rebase liha). Või näiteks puudutab see eelnõu naaritsaid karusloomafarmides (keda peetakse üksnes naha saamise eesmärgil), aga see eelnõu ei puuduta euroopa naaritsaid Tallinna Loomaaias (keda peetakse liigi loodusesse taasasustamise eesmärgil). Samuti ei puuduta karusloomafarmide keelustamise eelnõu lambaid, keda peetakse nii villa, naha kui ka liha saamise eesmärgil, ega ka küülikuid, kellelt saadakse niisamuti nahka kui ka toiduks liha. Lühidalt – karusloomafarmide keelustamine inimeste toidulauda või toitumiseelistusi ei muuda.

2020. aastal Nähtamatute Loomade poolt Eesti karusloomafarmist päästetud tšintšilja minemas uude hoolivasse koju.
Foto: Nähtmatud Loomad
2020. aastal Nähtamatute Loomade poolt Eesti karusloomafarmist päästetud tšintšilja minemas uude hoolivasse koju. Foto: Nähtmatud Loomad

Seega, karusloomafarmid ja inimeste endi toidulaud on kaks erinevat teemat.  Karusloomafarmide keelustamisega ei keelata ka ära näiteks sigade või kanade pidamist,  teadupärast on need loomad suur osa inimeste toidulauast. Nähtamatud Loomad ei ole veganorganisatsioon ning seisab loomade heaolu tõstmise eest. Seega on kasulik, kui tarbija saab oma toidueelistustes teha loomasõbralikke valikuid. Selleks võib olla näiteks võimalus valida 0- või 1-märgistustega kanamune, sest neil kanadel on olnud võimalus vabamale, märksa loomasõbralikumale ja paremale elule võrreldes puurisüsteemides peetavate liigikaaslastega. Inimesed saavad loomulikult jätkata munasöömist, kuid neil on olemas võimalus teha kanasõbralikum valik ja toetada loomade heaolu tõstmist. Loe, kuidas eelistada kõrgema heaoluga lindude mune.

Riikides, kus karusloomafarmid on juba aastaid keelustatud, jätkub poes loomsete toodete müük. Näiteks Suurbritannias on karusloomafarmid keelustatud juba aastal 2000, aga supermarketist saab ikka juustu või vorstikesi osta. Samamoodi ka Rootsis, Taanis, Saksamaal, Tšehhis või Belgias, kus karusloomafarmid osaliselt või täielikult keelustatud on. Ka pärast karusloomafarmide keelustamise vastuvõtmist saab inimene jätkuvalt süüa nii, kuidas ise soovib ja on harjunud.  Ei ole tekkinud vegetaarluse pealesundi või keelustatud kanade või sigade pidamist.

Sinirebased liigile mittesobivates tingimustes karusloomafarmis. Foto: Nähtamatud Loomad

Karusloomafarmide keelustamine on küll olla heaks pidepunktiks tõsta põllumajanduses peetavate loomade heaolu teemat Eesti ühiskonnas. See tähendaks näiteks võimalust osta poest vabalt peetavate kanade mune – nende, kes on saanud korralikult tiibu sirutada ja ringi siblida ning tuhnida. Või näiteks võimalus valida piima, mis on pärit lehmalt, kellel on olnud võimalik mugavalt pehmetel õlgedel pikutada, mitte aga üksnes kõval põrandal, mis liigesed valutama paneb. Karusloomafarmide keelustamine on märk sellest, et oleme valmis võtma suunda veelgi hoolivama ning loomasõbralikuma riigi suunas, kus on võimalust ja tahet ka selliste oluliste küsimuste ja probleemidega tegeleda. Ilmselt oleme kõik nõus tõsiasjaga, et kui tarbime loomseid tooteid, siis peab olema tagatud loomadele kõrge heaolu ja head elamistingimused. On positiivne, kui saame toiduainetööstuses seda heaolu suurendada. 

Karusloomafarmide keelustamist toetavad suured ja olulised ühiskonnagrupid. Eesti ühiskond toetab karusloomafarmide keelustamist. Näiteks hiljutine, 2021. aasta märtsis avaldatud Kantor Emori uuring näitas, et 75% Eesti elanikest vastanutest ei toeta rebaste, naaritsate ja tšintšiljade kasvatamist ja hukkamist karusnaha saamise eesmärgil. Lisaks toetavad karusloomafarmide keelustamist ka loodusteadlased, veterinaarid, jahimehed, poliitikud, muusikud ja kultuuritöötajad. Keelustamist peab mõistlikuks ka loodusteadlane ja Tallinna Loomaaia direktor Tiit Maran. Mitmed tuntud moeloojad nii Eestist kui ka välismaalt on loobunud karusnaha kasutamisest oma loomingus ning leidnud loodus- ja loomasõbralikumad võimalused. Karusloomafarmide keelustamise poolt olevate ühiskonnaliikmete ampluaa on lai ja hõlmab suurt osa Eesti ühiskonnast. See näitab, et oleme ühiskonnana ootamas ja valmis karusloomafarmide keelustamiseks Eestis.