Kodukana on kaugelt kõige arvukam linnuliik meie planeedil ning nad on ka üheks enim uuritud loomaliigiks. Tegemist on vägagi intelligentsete ja sotsiaalsete loomadega. Küll aga on nad ka toidutootmises kõige enam kasvatatavad linnud, millega võib kaasneda neile teatud heaoluprobleeme. Vaatame nüüd lähemalt, kuidas munaleti ees langetada valik, mis toetaks nende tarkade lindude paremaid elutingimusi.

Kanad teevad vahet oma liigikaaslastel ja teavad oma kohta grupihierarhias. Nad suhtlevad erinevate häälitsuste abil ja moodustavad sõprussuhteid. On näidatud, et kanad mõistavad objekti jäävust. See on mõiste arengupsühholoogiast, mis tähendab, et kui näidata uuritavale mingit objekti ning see siis ära kaob, mõistavad kognitiivselt kõrgemalt arenenud loomad, et ese peab ikkagi kusagil alles olema ja hakkavad seda otsima. Inimlastel areneb see võime umbes 3 aasta vanuselt.

Kanade vajadused

Oma füüsilise keskkonna osas on kanadel liigiomaduste tõttu mitmeid vajadusi. Neile on oluline pinnases nokkida ja kraapida. Kanade metsikud eellased veedavad toitu otsides 61% oma ajast ja kodukanad jätkavad selliste tegevustega isegi, kui neile on täissööt ette pandud. Samuti eelistavad kanad kasutada munemiseks näiteks õlgedest pesasid, mille nad ise oma keha ja jalgadega valmis seavad ning veel nokaga sätivad. Enda keha puhastamiseks võtavad kanad nn liivavanne. Käitumisuuringud on näidanud, et kanad on kõrgelt motiveeritud sellisele materjalile ligi pääsema. Õhtu saabudes hüppavad kanad meelsasti kõrgemale pinnale nagu puuoks või õrs. Nende jalad on kohastunud tugevalt õrrest kinni hoidma isegi, kui lind on uinunud.

Loomasõbralik tarbija juba teab, et munakanade heaolule saab kaasa aidata eelistades osta puurivabade kanade mune. Need on kõige kindlamalt ära tuntavad munal oleva templi järgi. Sellisel juhul on templi esimene number 0, 1 või 2, mis tähistavad vastavalt mahepidamisel kana muna; vabapidamisel kana muna ja õrrekana muna. Hoolides kanade heaolust jäta ostmata puurikanade munad, mille tempel algab number 3-ga. Mis aga peitub nende numbriliste tähistuste taga täpsemalt ja kui palju erineb kanade elu erinevates pidamistingimustes?

Puurikanad on sunnitud oma elu veetma puurides, kus igal kanal on ruumi 750 cm² ehk umbes A4 paberilehe suurune traatpõrandaga ala. Kusjuures osa sellest alast on kõrgusega 20 cm. Ühes puuris on mitukümmend lindu. Stressirikkas keskkonnas kipuvad nad üksteist liialt nokkima. Esineb sulgede kaotust, luumurde, surma ja kannibalismi. 2012. aastast alates on küll Euroopa Liidus keelatud täiesti tühjad puurid, nüüd peab seal olema näiteks pesa, kuid praktiline tulemus kanade heaolule on pea olematu, sest iga kana kohta on liialt vähe ruumi, et tegeleda loomuomase liikumise ja käitumisega. Üheainsa pesakasti olemasolu võib hoopis suurendada agressiooni, kui dominatsemad isendid tõrjuvad nõrgemad pesast eemale. Püüdes vältida suuremaid vigastusi, kärbitakse tibude nokkasid, mis on kindlasti piinarikas protseduur, sest nokk sisaldab palju närve. Suurtootmises ei ole piisavalt töötajaid loomade igapäevaseks jälgimiseks ja arstiabi lindudele ei võimaldata. Umbes 1,5 aastaselt, kui munemisvõime on langenud, hukatakse kõik linnud, et nad uute tööstusliku tootmise ohvritega asendada. Kusjuures kõikide isaste tibude elu lõpetatakse juba esimesel elupäeval, sest neist ju munatootjaid ei ole.

Foto:  puurikanad, kelle munadele vajutatud templi esimene number on 3.

Kui leiad munalt templi, mille esimene number on “2”, siis on tegemist õrrekana munaga. Nende elutingimused on märkimisväärselt paremad, sest puurid on lahtised ja neil on võimalus hoones eri tasapindade vahel ringi liikuda ja minna ka põrandale siblima. Igal kanal on natuke rohkem ruumi: lubatud on 9 kana 1 m² kohta. Seitsme kana kohta peab olema vähemalt üks pesa, mis annab parema võimaluse pesal muneda. Puurivabadel kanadel on parem ligipääs õrrele ja allapanule, milles kraapida ja nokkida nagu kanadel kombeks.

Sellest veel samm edasi on vabalt peetavad kanad, kelle munadel oleva templi esimeseks numbriks on „1“. Neil on ligipääs kiskjate eest kaitstud välialale. Nii on kanadel võimalus tunda päikese soojust, hingata värsket õhku ja nokkida looduslikul pinnasel.

Veelgi eetilisemad on mahepõllumajanduslikud linnukasvatused, kus esikohal on kanade heaolu, mitte võimalikult suur munatoodang. Munal on see tähistatud templiga, mille esimene number on „0“. Siin on kanadel võimalus liigiomaselt käituda: peale pesal munemise, õrrel istumise ja pinnasel kraapimise saavad nad võtta liivavanne, et oma nahka ja sulgi puhastada. Kuna mahepõllumajanduslik taimekasvatus on linnukasvatusega alustamise eeltingimuseks, siis tavaliselt toodetakse lindude sööt kohapeal. Lubatud ei ole nokkade kärpimine, mida intensiivsemate tootmisviiside korral tihti tehakse, lootes vältida lindude poolt üksteise vigastamist.

Kogu Euroopa Liidus kehtiva ühtse munade märgistuse järgi saad teha loomasõbraliku valiku ka teistes riikides. Vältides puurikanade munade (nr 3) ostmist ja eelistades muid tootmisviise (nr 2, 1 või 0) annad oma panuse selleks, et kasvaks nõudlus munade järgi, mille muneja ei ole pidanud kannatama kitsas puuris ja need intelligentsed linnud saaksid elada väärilist elu.