Kuus head põhjust, miks lihatarbimist vähendada

Liha vähendamine enda toidusedelist on suurepärane mõte aina rohkemate inimeste arvates üle kogu maailma. Häid põhjusi selle tegemiseks on palju, järgnevalt toome välja mõned meie jaoks kõige veenvamad argumendid:

1) TERVIS

Tervise Arengu Instituudi uuringu 1 järgi sööb Eesti inimene tervisliku kogusega võrreldes poole enam liha ja lihatooteid ning see tendents kehtib kõikides vanusegruppides. Teaduslikud uuringud annavad põhjust uskuda, et liha- ja piimatoodete tarbimise vähendamisega vähendab keskmine arenenud riigi kodanik ka südameveresoonkonna haiguste, insuldi ja isegi vähi tekke riski. 2 3

Kui oled igapäevane lihatarbija, siis vaata, kuidas suhestub Sinu lihatarbimine ülejäänud maailmaga siit.

2) KESKKOND

Oxfordi Ülikooli teadlaste hiljutine erakordselt laiapõhjaline uuring 4 kinnitab, et liha söömise vähendamine on parim, mida inimene saab keskkonna säästmiseks teha!

Täpsemalt sellest, kuidas intensiivpõllumajandus keskkonda laastab, loe eelmisest blogipostitusest.

3) ÜLEKAALULISUS

Uuringud viitavad, et lihasöömine on seotud ülekaalulisusega. 5 Seega vähendades liha kogust toidusedelis ja asendades selle tervisliku taimse toiduga, saad vältida liigseid kilokaloreid ja nautida tuttavaid maitseid tervislikumas kuues!

4) OLULINE MÕJU

Liha söömise täielikult lõpetamine oleks küll kasulik, ent masside mastaabis ei ole inimkond selleks valmis. Keskkonna ja loomade käest me “lisaaega” paluda ei saa, ent väga olulist mõju avaldavad ka ühe inimese mõttes pisemad positiivsed muudatused. Näiteks, kui kõik praegu igapäevaselt liha tarbivad inimesed otsustaksid süüa kahel päeval nädalas ainult taimseid saadusi, oleks meil sama hästi kui ligi 30% kogu maailmast uusi täistaimetoitlasi!

5) LOOMADE HEAOLU

Igal aasta tapetakse üle 60 miljardi kohutavates tingimustes elanud farmilooma. Liha tarbimise vähendamisega vähendad nii praeguste kui tulevaste loomade kannatusi. Me kõik hoolime loomadest, seega paaril korral nädalas lihakotletid peedi-, porgandi- või sojakotlettide vastu vahetades saad kaasa aidata loomade arvu vähenemisele tööstusfarmides!

6) SUUREPÄRANE SELTSKOND

Lisaks sellele, et liha vähendades ühined popkultuuri osade kõige mõjukamate ja karismaatilisemate inimeste seltskonnaga (näiteks Brad Pitt, Paul McCartney, Natalie Portman ja Beyonce on taimetoitlased, samuti Kerli Kõiv ja Elina Born), jagad seda tehes mõtteviisi ka paljude ajaloo suurimate mõtlejatega, nagu näiteks Albert Einstein, Benjamin Franklin, Leonardo da Vinci ja Isaac Newton! Pole üldse paha seltskond!

Nähtamatud Loomad kutsub inimesi üles lihatarbimist vähendama ja Taimset Teisipäeva pidama! Jagame kasulikke retsepte ja toiduinfot, et lihatarbimise vähendamiseks praktiline info võimalikult kättesaadavaks teha! Uuri rohkem:

www.facebook.com/taimneteisipaev

www.taimneteisipaev.ee!

Retseptisoovitus! Mahlane ja mõnus mehhiko nuudlisupp!

Retsepti leiad siit

1. Tekkel, M.; Veidemann, T. (2017). Eesti täiskasvanud rahvastiku tervisekäitumise uuring 2016. Tervise Arengu Instituut. Arvutivõrgus: https://intra.tai.ee//images/prints/documents/149069399613_Eesti_taiskasvanud_rahvastiku_tervisekaitumise_uuring_2016.pdf

2. Frank B Hu; Plant-based foods and prevention of cardiovascular disease: an overview, The American Journal of Clinical Nutrition, 78(3), 1 September 2003, 544S–551S. Arvutivõrgus: https://doi.org/10.1093/ajcn/78.3.544S

3. Sinha, R., Cross, A. J., Graubard, B. I., Leitzmann, M. F., ja Schatzkin, A. (2009). Meat intake and mortality: a prospective study of over half a million people. Archives of Internal Medicine, 169(6), 562–571. Arvutivõrgus: http://doi.org/10.1001/archinternmed.2009.6 

4. The Guardian (2018). Avoiding meat and dairy is ‘single biggest way’ to reduce your impact on Earth. Arvutivõrgus: https://www.theguardian.com/environment/2018/may/31/avoiding-meat-and-dairy-is-single-biggest-way-to-reduce-your-impact-on-earth 

5. Wang, Y., & Beydoun, M. (2009). Meat consumption is associated with obesity and central obesity among US adults. International Journal of Obesity (2005), 33(6), 621–628. Arvutivõrgus: http://doi.org/10.1038/ijo.2009.45