Toeta

Kristina Mering: piiride tõmbamise aeg farmiloomade paremaks kohtlemiseks

Arvamusartikkel ilmus algselt 10.11.2021 ERR-s.

Rohepööre on reaalsus, kriitiline ja oluline teema, mis vajab läbimõeldud ja kiireid sekkumisviise. Toidulaud on küll tundlik teema, aga tugevate inimestena ei taha me sellest rääkimata jätta, sest muutused selles valdkonnas on paratamatult tulemas, kirjutab Kristina Mering.

Viimasel ajal on põllumajandus- ja loomakasvatusringkondades olnud palju juttu ja nördimust Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika teemadel. Peamised käärid on tekkinud seoses rohepöörde ja Euroopa Liidu poolt tulevate signaalidega seoses tööstusliku ja intensiivse loomakasvatuse toetuste vähendamisega, et soodustada tulevikus pigem väiksema keskkonnajalajäljega ja väiksemat arvu loomi pidavaid farme.

See aga ei ühti Eesti praeguse loomakasvatuse profiiliga, mis on Nõukogude Liidu kunagistest mõjutustest tulenevalt endiselt väga tööstuslik. Teatud loomaliikide puhul eksisteerivadki Eestis ainult intensiivfarmid. 

Eesti loomakasvatuse ülesehitus on suures osas ajale selgelt jalgu jäämas, olgu tegu piimalehmade, seafarmide või munatööstuse puurikanadega. Sellisel tööstuslikul loomakasvatusel, kus ühes farmis on koos tuhandeid loomi, kitsad elutingimused, suured heaoluprobleemid ja kõrge negatiivne keskkonnamõju, ei saa olla rohepöörde kontekstis tulevikku. 

Miks on loomade intensiivkasvatusel suur ökoloogiline jalajälg, mida EL tulevikus toetada ei soovi? Kui vaadata seakasvatust, siis Eestis hukatakse aastas üle 600 000 sea. Ühes farmis võib koos olla näiteks pea 10 000 siga.

Kuna lihatootmise jaoks peab loomi kõvasti nuumama, et nad võimalikult suureks kasvaksid, kulub ühe kilo liha tootmiseks mitu kilo sööta, teravilja ja hulgaliselt vett. Lisaks toodab nii suur hulk loomi suures koguses väljaheiteid, mida peab eraldi hiigelmahutites säilitama.

Uuringud näitavad, et intensiivfarmid on ka kiiremaks epideemiate kasvulavaks, sest sellise tiheasustuse puhul levivad haigused kiiremini kui väikefarmide puhul. Kokkuvõttes teeb see lihatoodete jalajälje võrreldes taimsete toitudega suureks, sest ressursse ühe kilo liha tootmiseks kulub tunduvalt rohkem.

Our World in Data andmetel on saja grammi valgu tootmiseks sealihal võrdluses taimsete valguallikatega mitmekordne vahe kasvuhoonegaaside emissioonides. Saja grammi sealiha emissioon on ca 7,61 kg CO2 jt kasvuhoonegaase, kaunviljade puhul 0.84 kg. Eelistades taimseid valguallikaid, saame toetada väiksema negatiivse keskkonnamõjuga toidutootmist.

Tarbija roll

Meie valikud toidupoes loevad olulisel määral. Tänu viimase paari aasta trendile eelistada vabapidamise süsteemidest pärinevaid kanamune on jaeketid saanud tugeva signaali, et tarbijad soovivad muutust, ja mitmetes kauplustes on nüüd isegi 50 protsenti munavalikust pärit puurivabadest süsteemidest.

See on andnud kohalikele tootjatele sõnumi, et tuleks arendada just kõrgema heaolu ja kvaliteediga suunda, mitte investeerida massitootmisse ja intensiivkasvatuse munatootmisse. Puurikanalates on linnud mitmekümnekesi ühes kitsas traatpuuris, kus ühe linnu jagu on ca A4 formaadis paberi suurune ala, kus nad terve elu elavad, saamata astuda ühtegi sammu maapinnal või värskes õhus.

On üsna mõistetav, et kui tarbijad selle odava massitootmise telgitagustega tutvuvad, ei ole raske langetada otsust eelistada kõrgema heaoluga tootmisviisidest pärinevaid kanamune.

Lihatoodete osas on oluline arvestada, et oleme praegu harjunud toidulauaga, kus on kolm kuni neli korda rohkem lihatooteid, kui riiklikud toitumissoovitused ette näevad.

Jätkusuutlikkuse perspektiivist nii meie enda tervise heaks kui ka keskkonnajalajälje vähendamiseks oleks kindlasti hea mõte vähendada seda liigset lihakogust ja asendada see maitsvate taimsete toitudega. See väike hulk liha, mida tarbida, tasub hankida kõrgema kvaliteediga ja pigem väikefarmidest, et toetada kohalikke kõrge heaoluga ja madalama keskkonnajalajäljega ettevõtjaid.

Kauplustes on kättesaadavad näiteks rohumaaveiste lihatooted, mille puhul veised on saanud terve elu vabalt elada, ringi liikuda ja pole olnud surutud tööstusfarmi kitsasse betoonpuuri. Väikekasvatuste liha puhul ei ole tarvis kasutada ka nii palju antibiootikume, ravimeid ja muud, mida sööme lõpuks ise koos lihaga sisse.

Sealiha puhul on Eestis alternatiiv küll üsna puudulik, sest meil ongi vaid kaks mahefarmi, kus sigadel on paremad elutingimused. Õnneks on ökopoodide lettidel siiski kättesaadav lähiriikide mahesealiha toodang, mille ostmine toetab väiksema keskkonnajalajälje ja kõrgema heaoluga tootmist.

Heade elutingimuste tagamise tõttu on selle toote hind ka veidi kõrgem, kuid vähendades lihatarbimist, on lihtsam osta vähem, aga kõrgema kvaliteedi ja hinnatasemega toodet. Kindlasti näeme lähiaastatel üha enam heaolufarme ka seakasvatuses, sest muutused selles sektoris on üsna paratamatud, vaadates muutuvaid tarbijate eelistusi ja EL-i suundi.

Toidufirmade valikud

Tarbijate otsused mõjutavad suurel määral ka toidufirmade valikuid. Sel nädalal esitleb loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad raportit toidusektori üleminekust vabapidamise süsteemidest pärinevate munade kasutamisele.

Raportist selgub, kuidas viimase paari aastaga on tänu tarbijaeelistuste muutumisele toidukauplused ostjaid kuulda võtnud ning laiendanud munariiulitel kõrgema heaoluga toodetud kanamunade valikut märkimisväärselt. See on suur ja oluline muutus.

Ühtlasi annab see lootust, et saame tendentse paremuse poole suunata ka teiste loomsete toodete puhul. Liikudes eemale tööstuslikust puuritootmisest ja eelistades paremates tingimustes elanud loomade toodangut, langetame valikud, mis leevendavad loomade pidamistingimustest tulenevaid kannatusi, vähendavad toidulaua keskkonnajalajälge ja annavad meile võimaluse tarbida kvaliteetsemat toitu. 

Rohepöörde väheräägitud kangelane

Viimasel ajal on avaldatud palju arvamusartikleid ja meediakajastusi seoses kliimakriisi ja rohepöörde väljakutsetega. Peame langetama targad valikud keskkonnamõjude vähendamiseks ja jätkusuutlikumaks ühiskonna toimimiseks, mis ei kulutaks rohkem ressursse, kui meil kasutada on.

Lahendustest rääkides on välja toodud näiteks energia säästmist koduküttes, energiavaldkonna põnevaid lahendusi taastuvenergia valdkonnast, transpordisektori jalajälje vähendamisest, mis on kõik olulised teemad, kus on kindlasti vaja astuda samme, et rakendada ellu nupukaid ja säästlikke lahendusi.

Huvitaval kombel on sellest arutelust välja jäänud tööstusliku lihatootmise valdkond ja lihtne viis, kuidas tarbijad saavad oma toidulaua keskkonnajalajälge vähendada, vähendades lihatarbimist ja eelistades taimset ning väheses koguses väikekasvanduste liha.

ÜRO andmetel moodustab loomakasvatus ca 16 protsenti kogu kasvuhoonegaaside heidetest, mis on võrreldav kogu transporditööstusega. Seega on sel väga suur mõju, kui vähendame tööstusliku loomakasvatuse hulka ja liigume eemale liigsest lihatarbimisest, et tagada toidulaua väiksem ökoloogiline jalajälg.

Eelmisel nädalal toimus lihatööstuse aastakonverents Lihafoorum, mille ühes ettekandes toodi välja, et üks lihtne viis, kuidas mitmed riigid on otsustanud oma rohepöörde eesmärke saavutada, on programmide rahastamine, mis vähendavad lihatarbimist. Näiteks teatas Taani hiljuti, et investeerib 168 miljonit eurot taimse toidu valdkonna arendamisse.

See annab kohalikele tootjatele võimaluse arendada põnevaid taimseid lihaasendajaid, maitsvaid pihve, kotlette ja muid toidulaua tavapäraseid külalisi, aga taimses ja jätkusuutlikumas võtmes.

Peame sellest ka Eestis rohkem rääkima. Keskmine eestlane sööb praegu ca 80 kilo lihatooteid aastas. See on kolm kuni neli korda rohkem, kui on toidupüramiidi järgi soovituslik meie tervise jaoks, kuid murettekitav ka tööstusliku lihatootmise suure negatiivse jalajälje mõttes.

Mida teadlikumad oleme tarbijatena, seda rohkem saame anda toidutootjatele signaali liikuda parema ja väiksema jalajäljega tootmisviiside suunas. Rohepööre on reaalsus, kriitiline ja oluline teema, mis vajab läbimõeldud ja kiireid sekkumisviise. Toidulaud on küll tundlik teema, aga tugevate inimestena ei taha me sellest rääkimata jätta, sest muutused selles valdkonnas on paratamatult tulemas.

Toetame maitsvat ja taimsemat toidulauda, kus on esindatud paljud tuttavad ja tuntud maitsed, aga väiksema keskkonnajalajäljega taimsest toorainest. Sellega saame mõjutada positiivselt oma tervist, panustada kliimakriisi lahendamisse ja toetada loomade kõrgemat heaolu. 

Kõige ilusam ja endale tähendustunnet loov valik on see, mis on heatahtlik ja aitab luua paremat maailma meie ümber – toidulauavalikutega saame seda tähendusrikkust tunda kolmel toidukorral päevas, mil langetame hoolivama valiku, süües maitsvat keskkonna- ja loomasõbralikumat toitu.