Juba homme, 15. oktoobril arutatakse Riigikogus karusloomafarmide keelustamise eelnõud. Nähtamatutel Loomadel oli au teha intervjuu Riigikogu liikme Jürgen Ligiga, kes jagas oma vaateid karusloomafarmide ja loomade heaolu teemal.

Kuidas jõudsite arusaamani, et ei poolda karusloomafarmide tegevust?

Ma pole neid kunagi toetanud, aga olen olnud ka järsu riikliku sekkumise vastu, mis on väga erinev dimensioon inimese suhetest teiste liikidega. Riik peab olema ettearvatav nende suhtes, kes on seni legaalsest valdkonnast sõltuvad, arvestama peab ka tõenäosusega, et kuni nõudlus ei taandu, pakkumine keelu peale lihtsalt vahetab kohta, mispärast ka loomad ei leia ikka halastust.

Miks on Eesti ühiskond teie arvates küps karusloomafarmide keelustamiseks?

Ma ei tea, kui palju on inimesed muutunud muu eluslooduse suhtes kaastundlikumaks ja kui palju see lihtsalt on uus prestiiž, sest minu jaoks on endiselt vastikult domineeriv vaade, et inimene on loodusest kõrgemal, mitte osa temast ilma eriõigusteta võrreldes teiste liikidega. Kergemaks teeb asja ilmselt teadmine, et töötajad leiavad endale koha ka mujal, aga võõra nahaga eputamine ei ole tingimata moodne.

Milliseid väärtuseid karusloomafarmide lõpetamine teie jaoks kätkeb?

Alandlikkust elu vastu, kaastunnet, võimet mõelda ennast puurilooma rolli, säästlikkust. Edev priiskamine on ebamoraalne ja teiste vangistamise ja nülgimise kaudu muidugi julm. 

Karusloomakasvatus on hääbumas. Mis on teie arvates seda mõjutanud?

Tahaks loota, et asi pole pelgalt moes. Ehk siiski on inimkond looduse suhtes pöördumatult tähelepanelikumaks muutunud ka ilma tarbimishuvita.

Kas on veel mõni loomade heaoluga seotud teema, mida oluliseks peate?

Ma ei ole taimetoitlane, mis teeb mu oluliseks pidamised pisut kahepalgeliseks, aga lohutan ennast mõttega, et ka sedapidi oleme loodus. Loomade kannatusest ja vabadusest hoopis laiem probleem on vaba looduse kadumine, elupaikade laastamine ja killustamine, igat sorti saaste. Minu jaoks puudutab see kõiki liike, mitte ainult loomi.