Toeta

Nähtamatute Loomade mõtted ametisse astuvale maaeluministrile

Nähtamatud Loomad tervitab soojalt ametisse astuvat maaeluministrit Urmas Kruuset ja soovib edu väljakutsetes, mis ees ootamas.
Organisatsiooni president Kristina Mering pani kirja viis olulist suunda, mis kuuluvad maaeluministeeriumi vastutusvaldkonda, kus näeme suurt potentsiaali loomade heaolu perspektiivist palju head korda saata ja koostöös suurendada loomade heaolu Eestis. 

  1. Karusloomafarmide keelustamine

Riigikogus on praegu menetluses karusloomafarmide keelustamise eelnõu. Algatus on ootel keskkonnakomisjonis, mis määrati selle eelnõu vastutavaks komisjoniks. Maaeluministeerium on üks olulisi valdkonna huvigruppe, reguleerides loomakasvatussektorit Eestis. Toome maaeluministri tähelepanu suurele avalikule huvile karusloomafarmide tegevuse lõpetamise osas, mille kohaselt 75% Eesti elanikest ei toeta karusloomafarme ning kutsume ministrit üles keelustamise protsessi kiirendama, avaldades toetust seaduseelnõule 219, mille sisuks on karusloomafarmide keelustamine. Kuna Eestis on karusnahatööstus kokku kuivanud ning tegutsevaid farme enam sisuliselt ei ole, ei mõjuta selle seaduse jõustumine negatiivselt maapiirkondi ega tööhõivet. Toetades seda loomakaitse algatust, annab maaeluministeerium märku nõrgematest hoolimise väärtuse olulisusest. 

Oleme seda teemat arutanud ka mitme varasema maaeluministriga, kes on kõik olnud suured loomasõbrad ning nii mõnegi puhul on see väljendunud muuhulgas karusloomakasvatuse lõpetamise toetuses. 

Nähtamatute Loomade delegatsioon kohtumas maaeluminister Tarmo Tammega, 2019

  1. Tööstusfarmide laienemise pärssimine ja väikefarmide arengu toetamine

Valdav osa Eesti loomakasvatusest on koondunud intensiivfarmidesse ehk tööstuslikku loomapidamisse. Nii suure hulga loomade heaolu tagamine kitsastes oludes on viimaste teadusuuringute kohaselt sisuliselt võimatu. Kitsad pidamistingimused põhjustavad loomadele kannatust ja stressi, mida saaks leevendada paremate elutingimuste ja väiksema loomkoormusega farmides. Näiteks sigade pidamise määruses sätestatud ruuminõuded ei paku isegi võimalust normaalseks liikumisruumiks. Puurispeetavatel kanadel on linnu kohta ca A4 pinna jagu ruumi. Broilerkanade pidamistingimused on suunatud samuti võimalikult suure hulga lindude mahutamisele võimalikult väiksele alale. Probleemi teeb kriitiliseks asjaolu, et need loomad ei saa tegeleda liigile omaste tegevuste ega vajadustega, kuna tööstusfarmides puudub selle jaoks ruum. Loomade heaolu on madala prioriteetsusega, kui fookuseks on kõige odavam loomsete toodete valmistamine. 

Selline lähtekoht loomakasvatuses tagab küll väga soodsa hinna toodetele, kuid mõjutab negatiivselt loomade heaolu ning muudab tööstusliku loomakasvatuse ökoloogilise jalajälje väga suureks. Põhjuseks on nii suur toidu hulk, mis loomadele nuumamiseks sööta tuleb, kui ka suur väljaheidete hulk, mida miljonid loomad ja linnud tööstusfarmides tekitavad. ÜRO uuringuraportid näitavad, et globaalne tööstuslik loomakasvatus on suurema keskkonnamõjuga kui kogu transpordisektor.

Nähtamatud Loomad kutsub üles võtma liikuma väiksemamahulise loomakasvatuse suunas, et tagada loomade heaolu, keskkonnale väiksem koormus, rahvatervise säilimine ning rohkem töökohti maapiirkondades. 

Tööstusfarmide rajamine maapiirkondadesse on nähtus, mille suhtes on kohalikud elanikud tihti kriitilised, sest täisautomatiseeritud hiigelrajatised, nagu loomakasvatusettevõtted enamasti paraku on, pakuvad tööd vaid mõnele inimesele, kui sedagi. Süsteem on üles ehitatud automatiseerimisele nii loomade toitmise, väljaheidete koristuse kui muude valdkondade puhul. Piimalehmi lüpstakse hiigelsuurtel lüpsikarusellidel, munakanade puhul veerevad munad mööda puuri kaldtee konveierlinti farmist otse pakendamisalale. Sellised farmid ei paku piisavalt töökohti maapiirkondades, kus neid kõige rohkem vaja oleks, sest need hiigelfarmid rajatakse mõttega töökulusid kokku hoida. 

Mis puudutab väikefarmide väiksemat kogutoodangut võrreldes tööstuslike hiiglastega, siis näeme, et Tervise Arengu Instituudi andmetel söövad eestlased praegu ca 3 korda rohkem lihatooteid kui riiklikes toitumissoovitustes ette nähtud. Loomse toodangu tootmise vähenemine väikefarmide väiksema kogutoodangu kaudu aitaks lahendada põletavat liigse lihatarbimise probleemi, mis on keskmiselt ca 80 kg aastas eestlase kohta ja võiks olla mitu korda väiksem, et kauem terve püsida. Eestlaste nr 1 enneaegse surma põhjus on südame- ja veresoonkonnahaigused, mille üheks oluliseks mõjutajaks on ka meie suur lihalembus, mistõttu negatiivsed tervisemõjud vajavad kiiret riiklikku tähelepanu.

Võttes suuna suurema loomade heaoluga väikekasvatuste toetamise poole, annab Eesti riik signaali, et väärtustab maaelu, töökohti maapiirkondades ning keskkonnasõbralikku maailmavaadet.

  1. Sigade sabade lõikamise lõpetamine

Üks põletavamaid loomade heaolu küsimusi tööstuslikus loomakasvatuses on põrsaste sabade tuimestuseta lõikamine, mis on seakasvatuses paraku endiselt tavapraktika. Selle üle tunnevad muret ja Põllumajandus- ja Toiduameti loomakasvatuse valdkonna eestvedajad, kes külastavad regulaarselt Eesti seakasvatusi ning näevad, kui levinud sabade lõikamine tööstuslikus seakasvatuses endiselt on. 

Kutsume üles maaeluministrit võtma selge seisukoha sigade sabade lõikamise osas ning kutsuma üles seakasvatajaid tagama loomade heaolu, lõpetades sabade lõikamise. 

Mitmed Euroopa riigid on keelanud sabade lõikamise, nt Rootsi, Norra ja Šveits. Need riigid toetavad tõhusaid praktikaid sigade heaolu tagamiseks.

Sigade sabade lõikamise vajaduse lõpetamiseks kutsume üles vähendama loomkoormust seasulgudes ning tagama loomadele piisavalt tegevust ja tuhnimismaterjali. Selle jaoks sobivad esemed, millega sead saavad tegeleda, näiteks neid kärsaga uurida. Lisaks on üks suurimaid murekohti loomade liiga tihe asustus tööstuslikus seakasvatuses – loomadel puudub piisav liikumisruum, mis on stressiallikaks ning põhjustab ebaloomulikku käitumist, nt kannibalismi, agressiivsust jms. Kui tagada loomadele paremad elutingimused, rohkem liikumisruumi ning tegevusvõimalusi, kaob ka vajadus sabade lõikamiseks, sest sead ei oleks enam nii suures stressis, mis ajab neid sulukaaslaste sabasid närima. Intelligentsete loomadena ei sobi sellele liigile kitsas seasulus ilma tegevuseta istuda ja taolises stressirohkes keskkonnas aega veeta. 

Kutsume üles maaeluministrit lõpetama Eestis sigade sabade lõikamine, et loomade heaolu kasvaks. 

  1. Elusloomade pikamaatranspordi lõpetamine kolmandate riikide tapamajadesse

Eestist transporditakse igal aastal tuhandeid loomi kolmandatesse riikidesse tapale. See tähendab väga pikki vahemaid transpordiautodes, selleks et jõuda kolmanda riigi tapamajja hukkamisele. Loomade kannatuste vähendamise perspektiivist oleks mõistlik lõpetada elusloomade pikamaatransport Euroopa Liidu välistesse riikidesse. 

Nähtamatud Loomad kogus lühikese ajaga üle 14 000 allkirja petitsioonile, mille sisuks oli palve lõpetada elusloomade pikamaatransport kolmandate riikide tapamajadesse. Avalik huvi selle sammu astumiseks on suur. Kohtusime sel teemal ka maaeluminister Mart Järvikuga, kellega arutasime tapaloomade probleemide üle pikamaatranspordil kolmandatesse riikidesse ja selle teemaga tegelemise vajadust. 

Meie palve ei puuduta kogu loomade pikamaatranspordisektorit Eestis, sest see on suur tööstusharu, kus igal aastal saadetakse sadu tuhandeid tõuaretusloomi Eestist ELi siseselt kui ka väliselt teistesse riikidesse teele. Meie fookus on võtta kiiremini samme tapaloomade saatmise lõpetamiseks EL-i välistesse riikidesse. 

Nähtamatute Loomade delegatsioon kohtumas maaeluminister Mart Järvikuga elusloomade pikamaatranspordi probleemide arutamiseks, 2019

  1. Loomade heaolu fookus loomakasvatusettevõtete töös

Detsembris toimunud Lihafoorumil Rakveres sõnas Maaeluministeeriumi esindaja oma ettekandes, et Euroopa Liidu poolt tulevates taotlusvoorudes ja suunitlustes on loomade heaolul aasta-aastalt üha suurem roll, sest tarbijateadlikkus kasvab. See tähendab, et tööstuslikus loomakasvatuses ei saa enam lähtuda “business as usual” loogikast, kus ettevõtjate huvid lubavad jätkata julmade praktikatega, mis küll rahasäästmise perspektiivist on kasulikud, kuid mille kõrgeks hinnaks on loomade suured kannatused (heaks näiteks põraste tuimestuseta sabade lõikamine, selmet loomade heaolu suurendada). 

Nõrgemate kaitsest hooliva ühiskonnana on tarvis, et loomade heaolu ei oleks tühi sõnakõlks, mida kasutame nii tööstusfarmide kohta kui kus tahes mujal, et head muljet luua. Loomade heaolu on sisuline väärtus koos praktiliste sammudega, mida selle tagamiseks tuleb ette võtta. 

Avaliku arvamuse uuringud näitavad, et loomade heaolu tagamine on väärtusena eestlaste hulgas üha olulisemaks muutumas. Näiteks näitab 2020 sügisel Kantar Emori läbi viidud uuring, et 80% tarbijatest eeldab, et kauplustes müüdavad tooted peaksid olema valmistatud farmiloomade heaolu arvesse võttes. Paraku on suured käärid tööstusfarmides sätestatud loomade pidamisnormide ja Eesti elanike eelduste vahel, kuidas loomi peaks kohtlema. 

Kutsume maaeluministrit üles sisukale koostööle, et kasvatada loomade heaolu Eestis, et tagada kaitse kõige nõrgematele, kel puudub võimalus ise enda eest kosta.