Toeta

Kas me peaksime muretsema salmonelloosi pärast?

Maailmas on läbi aegade olnud perioode, mille on üle võtnud mõni haigus või viirusepuhang. Katk, linnu-, looma -ja seagripp on olnud mingil perioodil osa ajaloost. Eriti hirmutav on haiguspuhang siis, kui see on esmakordne, kui selle vastu puuduvad nii põhjalikud teadmised, uuringud ja ravi nt vaktsiini näol. Praegusel ajal, mille on üle võtnud koroonaviiruse Covid-19 puhang, on eriti oluline rääkida, kuidas ja kust sellised bakterid ja nendest väljaarenevad haigused üldse alguse saavad ja kujunevad. 

Mis on zoonoos?

Zoonoos on mets- ja koduloomade nakkushaigus, mis võib edasi kanduda inimesele. Teisisõnu on see haigus, mis levib loomadelt inimesele. Toidu kaudu levivad zoonoosid võivad põhjustada probleeme inimestele ning tekitada majanduslikku kahju toidutootmisele ja toiduainetetööstusele. Zoonooside näol on tegemist erinevate raskusastmetega haigustega – mõned tekitavad mööduvaid haigusnähte, kuid teised võivad lõppeda surmaga. Samuti on ohuks zoonoosid, mis levivad metsloomade ja lemmikloomade populatsioonidelt, nagu näiteks marutaud.

Eestis seiratakse järgmisi zoonoose ja zoonoosseid haigusetekitajad:

  • Brutselloos ja selle tekitajad
  • Kampülobakterioos ja selle tekitajad
  • Ehhinokokoos ja selle tekitajad
  • Listerioos ja selle tekitajad
  • Salmonelloos ja selle tekitajad
  • Trihhinelloos ja selle tekitajad
  • Tuberkuloos, mida põhjustab Mycobacterium bovis
  • Verotoksiline Escherichia coli
  • Jersinioos ja selle tekitajad
  • Enterohemorragiline E.coli
  • Tüstitserkoos ja selle tekitajad
  • Transmissivsed spongiformsed etsefalopaatiad
  • Gripiviirus (lindude gripp)
  • Marutaud

Käesolevas artiklis käsitleme põhjalikumalt Salmonella ja salmonelloosi levikut, olemust, selle ohte, statistikat ja kulgemisest inimestele. Salmonelloos on kõige enam levinud ja olemuslikum tööstusfarmides, paraku ei räägita ja adresseerita teemat veel meedias piisavalt. 

Mis on Salmonella ja salmonelloos? 

Salmonella on bakter. Salmonellad on looduses laialt levinud mikroorganismid, mis elavad loomade seedetraktis, aga ka linnumunades, toorpiimas ja mujal loomsetes ning mitteloomset päritolu toiduainetes. Salmonella on bakterite perekond, millel on palju erinevaid tüvesid, mis võivad põhjustada haigusi erinevatel liikidel. Salmonella bakter võib põhjustada haigestumist (salmonelloosi) nii loomadel kui inimestel. Mõni Salmonella bakteri tüvi, mis ei pruugi linnul põhjustada haigusi, võib põhjustada aga näiteks inimese haigestumise. 

Salmonella bakteril on üle 2500 erineva serotüübi ehk alaliigi, kõige sagedamini põhjustab inimestel haigestumist Salmonella Enteritidis.

Salmonelloos on nakkushaigus, mida põhjustab Salmonella bakter. Salmonelloos on tüüpiline ja kõige sagedamini esinev bakteriaalne toidumürgitus, mis on levinud kogu maailmas. Salmonelloosi nakkusallikaks on inimene, kanad, kanapojad, kalkunid, veelinnud, sead, veised, närilised, lemmikloomad (kilpkonnad, sisalikud, roomajad, närilised), koerad ja kassid.

Kuidas Salmonellad loomafarmi satuvad?

Salmonellade sattumine farmi võib käia erinevaid teid mööda. Nt võivad bakterid jõuda sinna saastunud sööda ja joogiveega, teiste haigestunud loomade või inimeste kaudu ning haigust levitavate näriliste, metslindude või lemmikloomade läbi.

Kuidas Salmonellad levivad?

Salmonellad paljunevad nakatunud inimese, looma või linnu seedekulglas. Inimene nakatub haige või bakterikandja inimese, looma või linnu roojaga saastunud toidu (liha, munade jm) söömisel või toorpiima, vee joomisel. Seega on tavaline, et inimene nakatub salmonelloosi nt nakatunud linnulina või -mune tarbides. 

Statistika andmetel on iga kolmas toidupõhine haiguspuhang Euroopa Liidus põhjustatud Salmonellast. See teeb Salmonellast kõige enamlevinuma haiguspuhangu tekitaja Euroopas. 2018. aastal täheldati Euroopa Liidu liikmesriikides kokku 5 146 toidupõhist haiguspuhangut, mis mõjutasid 48 365 inimese tervist. Enamus haiguspuhanguid on alguse saanud kanamunadest.

Samuti on uuringud näidanud, et erinevatest kanade pidamisviisidest levib Salmonelloos kõige sagedamini puurikanalates, sest seal on kanad kõige tihedamalt üksteise kõrval ning äärmiselt kitsastes tingimustes. Kanadel on kitsastes traatpuurides piiratud liikumisvabadus, seega hõõruvad nad end vastu traatvõret ja üksteist, tekitades üksteisele naha -ja sulgede kahjustusi. Ühes puurikanala hoones võib olla koos nt 300 000 kuna. Kui neist üks nakatub salmonelloosi, levib ja paljuneb Salmonella bakter tihedalt puurides koos elavate puurikanade seas kiirelt ning nakatab peagi kõiki isendeid. 

Salmonellad levivad vähem puurivabades kanade pidamissüsteemides ehk vabapidamise -ja mahepidamise kanalates ja õrrekanalates, kus kanadel on rohkem ruumi iga linnu kohta liikuda ning liigiomaseid tegevusi harrastada.

Kui ohtlik on salmonelloos?

Eesti viimased salmonelloosi juhtumid pärinevad mitte üldse kaugest ajast – 2018. aasta esimesest poolest. Siis haigestus salmonelloosi 128 inimest. Tänu haiguspuhangule tuli ühes suures munatootmise ettevõttes tappa ligi 200 000 pealine kanakari. Samal aastal leiti Salmonelloosi bakter ühest Tallinna restoranist. Ka 2019. aasta kevadel leiti veel teisestki Eesti kanalast Salmonellabakter, kümned tuhanded kanad saadeti hukkamisele.

Tõsi, viimase kümne aastaga on haigusesse nakatunute arv tunduvalt vähenenud. See aga ei tähenda, et haigust ennast ei leviks. 

Eriti ohtlikud salmonelloosi leviku seisukohalt inimesele on tooreste komponentidega tooted nagu tartar, toored munad või toores looma -ja linnuliha. 

Salmonelloosi nakatumise tagajärjel tekib äge haigushoog palaviku, kõhu- ja peavaluga, kõhulahtisusega, iivelduse ja vahel ka oksendamisega ning kujuneb vedelikukaotus. Nähud püsivad neli kuni seitse päeva. Rasketel haigusjuhtudel võivad välja kujuneda elundikahjustused (artriit, meningiit, endo- ja perikardiit, pneumoonia, püelonefriit jm). Immuunpuudulikkusega inimestel võib haigus kulgeda raskes vormis ja lõppeda surmaga.

Tugeva organismiga inimene saab selle haigusega enamasti ise hakkama ja tihtipeale paraneb paari päeva jooksul ise. Ent nõrgemad meist — imikud, vanurid, rasedad, immuunpuudulikkust põdevad inimesed ja need, kes põevad kroonilist haigust — on salmonelloosi suhtes oluliselt haavatavamad. USAs näiteks põhjustab salmonelloos keskmiselt 450 surmajuhtumit aastas.