Ligi 70% eestlastest ei poolda kanade pidamist traatpuurides

Ligi 70% eestlasest ei poolda kanade traatpuurides pidamist, selgus MTÜ Nähtamatud Loomad Kantar Emorilt 2018. novembris tellitud avaliku arvamuse uuringust. Lisaks selgus uuringutulemustest, et 70% Eesti elanikest soovivad, et kauplustes müüdavad tooted peaksid olema valmistatud loomade heaolu silmas pidades ning poodides peaks olema suurem valik vabalt peetavate kanade mune.

“Meil on väga hea meel, et tarbijate teadlikkus on tõusnud ning üha enam eelistatakse tooteid, mis on valmistatud loomade heaolu silmas pidades,” kommenteeris kanade heaolukampaania juht Birgit Nurmela. “Viimaste aastate jooksul on näha olnud muutusi Eesti elanike väärtushinnangutes ning sellega on kaasnenud ka tarbimiseelistuste muutused. Eestlaste fookuses on teised asjad kui varasemalt ning vabalt peetavate kanade munade ostmine on üks selline ilming,” lisas Nurmela.

Uuringufirma Kantar Emori poolt läbi viidud uuringust selgus veel, et ligi 60% Eesti elanikest soovib, et munakanade pidamine kitsastes traatpuurides oleks seadusega keelatud. Loomakaitseorganisatsioon Nähtamatud Loomad veab Eestis kanade heaolukampaaniat, mille eesmärgiks on lõpetada kanade puurispidamine munatööstuses. Nähtamatute Loomade kanade heaolukampaania tulemusena on 34% jaesektorist teatanud üleminekuajaga aastaks 2025 puurimunade müügist loobumisest. “Seoses kanade heaolukampaaniaga on käimas petitsioon, kus kutsume inimesi üles kirjutama alla ja eelistama poodi minnes alati vabalt peetavate kanade mune. Petitsioonile saab allkirja anda aadressil www.munadehind.ee,” sõnas Nurmela.

Avalik arvamus oktoobis 2018

Sissejuhatus ja üldtulemused

MTÜ Nähtamatud Loomad tellis AS Kantar Emorilt avaliku arvamuse uuringu. Andmed koguti 11-17 oktoober interneti teel. Kokku vastas 1051 Eesti elanikku, valim on esinduslik soo, vanuse, rahvuse, piirkonna ja hariduse lõikes. Vastajatelt küsiti, mil määral nõustuvad nad etteantud väidetega (skaala: “nõustun täielikult”; “pigem nõustun”; “pigem ei nõustu”, “ei nõustu üldse”, “ei oska öelda”). Tulemused on esitatud protsentides ja ümardatud täisarvudeks, enamikes küsimustes on vastusevariandid koondatud:

  • “nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”;
  • “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”.
  • Joonistelt 1 ja 2 võib näha, et vastajad nõustusid väga tugevalt loomade heaoluga seotud väidetega, samas taimse toidu kättesaadavuse suurenemist soovisid vähemad vastajad. Märkimisväärne hulk inimesi (70%, sh 26% nõustub täielikult ning 44% pigem nõustub) nõustub, et kauplustes müüdavad tooted peaksid olema valmistatud farmiloomade heaolu arvestades. Tähelepanuväärne on ka see, et üle poole (57%) vastajatest on selle poolt, et munakanade pidamine väikestes traatpuurides tuleks seadusega keelata.

    Joonis 1. Üldtulemused protsentuaalselt kõikide küsimuste lõikes. Vastusevariandid on koondatud (“nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”; “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”).

    Joonis 2. Üldtulemused protsentuaalselt kõikide küsimuste lõikes.

    Soolised erinevused

    Järgnevalt on esitatud joonised naiste ja meeste vastuste kohta.

    Joonistelt 3 ja 4 nähtub, et naiste arvamused on üldiselt loomasõbralikumad. Kõige suurem vahe väljendub suhtumisest taimsete toodete kättesaadavusse. Enam kui kaks korda rohkem naisi kui mehi soovivad, et söögikohtades pakutaks rohkem lihavabasid roogasid. Arvestatavad erinevused väljenduvad ka hoiakutes munakanade pidamistingimuste kohta.

    Joonis 3. Meeste vastused. Vastusevariandid on koondatud (“nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”; “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”). Esitatud protsentuaalselt.

    Joonis 4. Naiste vastused. Vastusevariandid on koondatud (“nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”; “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”). Esitatud protsentuaalselt.

    Rahvuslikud erinevused

    Erinevused eesti ja muust rahvusest vastajate arvamuste vahel ei ole nii tugevad kui meeste ja naiste arvamuste vahel. Enim eristub suhtumine taimsesse toitu - võrreldes eestlastega soovivad muu rahvuse esindajatest üheksa protsendipunkti võrra rohkemad vastajaid näha söögikohtades enam lihavabasid roogasid. Samuti sooviksid muu rahvuse esindajad eestlastest enam näha poodides lihatoodetele rohkem taimseid alternatiive. Munakanadega ja farmiloomade heaoluga seotud küsimustes tugevaid erinevusi ei esine.

    Joonis 5. Eesti rahvusest vastajad. Vastusevariandid on koondatud (“nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”; “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”). Esitatud protsentuaalselt.

    Joonis 6. Muust rahvusest vastajad. Vastusevariandid on koondatud (“nõustun täielikult” ja “pigem nõustun” = “nõustun”; “pigem ei nõustu” ja “ei nõustu üldse” = “ei nõustu”). Esitatud protsentuaalselt.

    Erinevused vastavalt elukohale

    Elukoha järgi on vastajad jagatud nelja gruppi: Tallinna inimesed, muu suurema linna elanikud (siia alla käivad Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve), väiksema linna või alevi elanikud ning maa-asulast (alevik või küla) pärit inimesed. Tulemused on esitatud kõikide küsimuste lõikes eraldi.

    Joonistelt 7 ja 8 nähtub, et kõige rohkem soovivad lihavabasid roogasid ja taimseid alternatiive söögikohtades ja kauplustes näha muude suuremate linnade elanikud (siia alla käivad Tartu, Pärnu, Narva ja Kohtla-Järve). Võib oletada, et see on tingitud sellest, et Tallinnas on kõige enam restorane ja suurima valikuga poode, ent taimseid toite eelistavaid inimesi on palju ka teistes suuremates linnades, kus valikud on kehvemad.

    Joonis 7. Vastused elukoha järgi protsentides.

    Joonis 8. Vastused elukoha järgi protsentides

    Jooniselt 9 on näha, et suuremate asulate elanikud tähtsustavad väiksemate asulate elanikega võrreldes rohkem farmiloomade heaoluga arvestamist kauplustes müüdavates toodetes.

    Joonis 9. Vastused elukoha järgi protsentides.

    Jooniselt 10 nähtub, et tallinlased ja teiste suuremate linnade elanikud peavad puurivabade munade saadavust kõikidest kauplustest tunduvalt olulisemaks kui väiksemate kohtade elanikud. On võimalik, et üheks põhjuseks on see, et väiksemates kohtades on tavalisem, et munad ostetakse poodide asemel kohalike kanapidajate käest või peetakse kanu ise.

    Joonis 10. Vastused elukoha järgi protsentides.

    Jooniselt 11 nähtub, et elukoha lõikes pole suuri erinevusi suhtumises munakanade väikestes puurides pidamisesse.

    Joonis 11. Vastused elukoha järgi protsentides.

    Elukoha lõikes esinevad küll mõningased erinevused hoiakutes puurikanade pidamise seadusega keelustamise kohta (joonis 12), ent head põhjendust sellele hetkel välja pakkuda ei oska.

    Joonis 12. Vastused elukoha järgi protsentides.

    Haridus

    Hariduse järgi ei esine väga suuri erinevusi arvamustes taimsete valikute kättesaadavuse piisavuse kohta (joonised 13 ja 14), kuid mõningaid siiski. Enim sooviksid taimsete alternatiivide kättesaadavuse tõusu kõrgharidusega inimesed.

    Kõikides küsimustes (joonised 13 kuni 18) on vastusevarianti “ei oska öelda” valinud kõige enam alg- ja põhiharidusega inimeste seas - see trend on üldjuhul sarnane ka muude küsimuste korral.

    Joonis 13. Vastused hariduse järgi protsentides.

    Joonis 14. Vastused hariduse järgi protsentides.

    Nii kauplustes müüdavates toodetes farmiloomade heaoluga arvestamises kui munakanade heaoluga seotud küsimustes nähtub trend, et kõrgemalt haritumate inimeste hoiakud on loomasõbralikumad (joonised 15 kuni 18), märkimisväärsemad erinevused esinevad hariduse lõikes hoiakutes nende väidete suhtes: “Igas toidupoes peaks olema võimalik osta puurivabu mune” ja “Mulle ei meeldi, et munakanad peavad elama väikestes traatpuurides” (joonised 16 ja 17).

    Joonis 15. Vastused hariduse järgi protsentides.

    Joonis 16. Vastused hariduse järgi protsentides.

    Joonis 17. Vastused hariduse järgi protsentides.

    Joonis 18. Vastused hariduse järgi protsentides.

    Hõivatuse seisund

    Hõivatuse järgi on vastajad jagatud viide kategooriasse: ettevõtja, palgatöötaja, pensionär (k.a. töötav pensionär), üliõpilane (k.a. töötav üliõpilane), muu (kodune, töötu, lapsehoolduspuhkusel olev jms).

    Märkimisväärne on, et nii üliõpilased kui pensionärid sooviksid ettevõtjatega võrreldes ligi kaks korda enam näha söögikohtades lihavabasid roogasid ning taimseid alternatiive poodides lihatoodetele tahaksid rohkem näha samuti peamiselt just pensionärid ja üliõpilased (joonised 19 ja 20).

    Joonis 19. Vastused hõivatuse järgi protsentides.

    Joonis 20. Vastused hõivatuse järgi protsentides.

    Kauplustes müüdavate toodete valmistamisel farmiloomade heaoluga arestamist peavad kõige tähtsamaks üliõpilased (75%) ning kõige vähem tähtsaks pensionärid (65%). (Joonis 21)

    Joonis 21. Vastused hõivatuse järgi protsentides.

    Samas usuvad üllatuslikult pensionärid ja kategooria “muu” esindajad kõige enam, et igas toidupoes peaks olema võimalik osta puurivabade kanade mune ning on vastu kanade pidamisele väikestes traatpuurides (joonised 22 ja 23), samal ajal ei poolda kumbki neist gruppidest võrreldes teiste gruppidega kuigi tugevalt munakanade puuris pidamise seadusega keelustamist (joonis 24).

    Joonis 22. Vastused hõivatuse järgi protsentides.

    Joonis 23. Vastused hõivatuse järgi protsentides.

    Joonis 24. Vastused hõivatuse järgi protsentides.

    Hoia end kursis

    Hoia end kursis meie organisatsiooni tegemistega ja liitu inimestega, kes hoolivad loomadest tööstusfarmides. Saadame infot umbes kord kuus.