Eesti lähiriigid on pööramas selga karusnahatööstusele

Karusnahatööstus paistab jäävat järjest rohkemates maades minevikku – karusloomafarmid on keelustatud juba umbes pooltes Euroopa riikides. Taolisi arenguid võib märgata ka Eesti lähiriikides, nii Skandinaavias kui Baltimaades.

Skandinaavia riikidest on Norras karusloomafarmid juba keelustatud ning üleminekuperiood lõpeb aastal 2025. Rootsis on järjest rangemate nõuete sätestamine loomade heaolu tagamiseks viinud järk-järgult farmide sulgemiseni. Kui paarkümmend aastat tagasi oli Rootsis umbes 200 karusloomafarmi, siis tänaseks on vaid ligi 40 alles. Järel on ainult naaritsakasvandused, mis on samuti suurtes raskustes, kuna karusnaha müümine on muutunud keeruliseks ning farme kritiseeritakse COVID-19 levimise ohu tõttu. Lausa 78% Rootsi elanikest on naaritsafarmide keelustamise poolt. Taanis ei ole üldist keelustamist veel toimunud, aga aastal 2007 võeti vastu seadusemuudatus karusloomade heaolu parandamiseks ja aastal 2009 keelustati rebasenahkade tootmine. Samal ajal on üle poole Taani elanikest karusloomakasvatuse vastu.

Soomes on karusloomakasvatuse küsimus samuti aktuaalne, eriti pärast uurimiste teostamist kolmeteistkümnes kasvanduses, mille käigus leiti äärmiselt kehvades tingimustes elavad loomad. Praegu on võimalik alla kirjutada petitsioonile karusloomafarmide keelustamise toetuseks ning viimase avaliku arvamuse uuringu kohaselt pooldab seda 74% elanikkonnast. Augustis 2020 toimus ka valitsuses murrang, kuna Soome valitsev erakond Sotsiaaldemokraatlik Partei otsustas hakata tegutsema karusloomade pidamise ja karusnaha müümise lõpetamise nimel, mis tähendab, et enamik valitsusest pooldab farmide keelustamist. Teistest erakondadest on oma poolehoidu avaldanud ka Roheline Liit ja Vasakpartei.

Baltimaades on karusloomakasvanduste hulk viimastel aastatel samuti drastiliselt vähenenud. Lätis on alles 8 karusloomafarmi ning loomade arv on vähenenud poolelt miljonilt 150 000 loomani. Leedus oli mõne aasta eest 150 karusloomafarmi, millest 60 on alles. Suurtes farmides on nii töötajate kui ka loomade arv kõvasti kahanenud. Avaliku arvamuse uuringud näitavad ka Baltimaades inimeste selget toetust karusloomakasvatuse lõpetamisele – Lätis 64%, Leedus 67% ja Eestis 69%.

Poolas, mis on maailma suuruselt kolmas karusnahatootja, on karusloomafarmide keelustamine korduvalt arutlusel olnud. Teema tõusis päevakorda uuesti septembris 2020 pärast seda, kui organisatsioon Nähtamatud Loomad Poolas avaldas šokeerivad kaadrid riigi suurimast karusloomakasvandusest. Poola valitsev partei Õigus ja Õiglus võttis seadusemuudatuse kohe käsile ning praeguseks on parlamendi alamkoda juba karusloomafarmide keelustamise poolt hääletanud. Järgnevalt tuleb eelnõu arutlusele Senatis.

Sarnaselt lähiriikidega on Eestis karusloomakasvanduste ja karusloomade hulk drastiliselt vähenenud ning farmid on suurtes majanduslikes raskustes. Eestis arutati karusloomafarmide keelustamist esmakordselt aastal 2009. Eelmise aastal andis MTÜ Nähtamatud Loomad Riigikogule üle 6161 digiallkirjaga petitsiooni, mis on seni suurima allkirjade hulgaga petitsioon Eestis. Selle tulemusena menetleb Riigikogu sel sügisel karusloomafarmide keelustamise eelnõud.

Kasutatud allikad:

https://www.djurensratt.se/blogg/decline-swedish-fur-industry

https://www.eurogroupforanimals.org/news/finnish-social-democrats-take-historical-stand-against-fur-farming-animalia-and-justice

https://www.furfreealliance.com/fur-bans

https://www.furfreealliance.com/public-opinion/

https://lemmik.elu24.ee/7065674/poola-seim-toetas-karusloomafarmide-keelustamist

https://www.onegreenplanet.org/animalsandnature/petition-ban-fur-farming-in-finland/